CARBON X aine puhastamiseks KOMORY SPALANIA kahekomponentne 500 ml K1 + 500 ml K2

Õli- ja kütuselisandid, pihustite puhastid ja hermeetikud

1. MOOTOR . Keskmise ja suure koormusega töötavates mootorites kaotab ka kõige kvaliteetsem õli oma määrde ja kaitseomadused peale paarituhande kilomeetri läbimist. Sisepõlemiskambrist väljuvad gaasid satuvad õlisse ja vähendavad tema määrdeomadused. Kasutades mootoriläbipesu vahendit, aitab see tavahooldusreþiimi vältel mootori tahmamise, liigse süsihappegaasi tekke ja ootamatute mootoririkete vastu. Saaste eemaldatakse juba algfaasis, ilma detaile kahjustamata. Nii saavutataks maksimaalne puhtus. ... Loe edasi

Auto hooldusvideod

... Loe edasi

Auto õlitussüsteem: Ülevaade, funktsioonid ja hooldus

Auto õlitussüsteem on üks olulisemaid mootori komponente, mis tagab selle sujuva ja tõhusa töö. Mootori õlitussüsteem aitab hoida liikuvad osad määrdevabad, ennetades kulumist ja ülekuumenemist. Selle süsteemi regulaarne hooldus ja mõistmine on hädavajalik, et vältida tõsiseid rikkeid ja mootori eluiga pikendada. Auto õlitussüsteemi funktsioonid Määrimine: Mootori liikuvad osad, nagu kolvid, nukkvõllid ja väntvõllid, vajavad pidevat õlitamist, et vähendada hõõrdumist ja kulumist. Jahutamine: Õlitussüsteem aitab eemaldada mootori töös tekkivat liigset soojust ja hoiab optimaalse töötemperatuuri. Puhastamine: Mootoriõli kogub endasse mustuse, metalliosakesed ja põlemisjäägid, mis võivad mootori tööd kahjustada. Korrosiooni vältimine: Mootoriõli sisaldab lisaaineid, mis takistavad korrosiooni ja oksüdatsiooni teket metallpindadel. Tihendamine: Õli aitab tihendada kolbide ja silindrite vahelisi lõtke, et tagada mootori optimaalne surve. Auto õlitussüsteemi peamised komponendid 1. Õlivann (õlianum) Asub mootori alumises osas ja toimib õli mahutina. Õlivann kogub õli, kui see mootorist tagasi voolab. 2. Õlipump Pumba ülesanne on õli ringlusesse viimine. See pumpab õli läbi süsteemi, et jõuda kõikide määrimist vajavate osadeni. Enamik autosid kasutab hammasrataste või tiivikupumbaga süsteemi, mis tagab pideva ja ühtlase õlisurve. 3. Õlifilter Eemaldab õlist mustuse ja osakesed, hoides ära nende sattumise mootorisse. Õlifilter tuleks õlivahetuse ajal alati välja vahetada. 4. Õlisurveandur Jälgib õlisurvet mootori töö ajal ja annab hoiatuse, kui rõhk langeb alla lubatud taseme. Õlisurve langus võib viidata õlilekketele, ummistunud filtrile või tõrkele õlipumbas. 5. Õlikanalid Mootorisisesed kanalid, mille kaudu õli jõuab määrimist vajavate osadeni. Ummistunud kanalid võivad põhjustada õlitusprobleeme ja mootoririkkeid. 6. Jahutussüsteem (vajadusel) Mõnel sõidukil on õlijahuti, mis aitab hoida õli temperatuuri madalal, eriti suure jõudlusega mootorite puhul. Õlitussüsteemi tüübid Märghooldus (wet sump): ... Loe edasi

Auto kütusesüsteem: Ülevaade ja bensiinimootori ning diiselmootori võrdlus

Auto kütusesüsteem on mootorisüsteemi oluline osa, mis tagab kütuse liikumise paagist mootorisse ja selle efektiivse põlemise. Kütusesüsteemi tõhusus mõjutab otseselt sõiduki jõudlust, kütusekulu ja keskkonnamõju. Sõltuvalt mootori tüübist - kas bensiinimootor või diiselmootor - on kütusesüsteemide tööpõhimõtted ja eelised erinevad. Auto kütusesüsteemi funktsioonid ja komponendid Põhifunktsioonid: Kütuse transportimine: Kütusepump viib kütuse paagist mootorisse. Kütuse puhastamine: Kütusefilter eemaldab mustuse ja lisandid, mis võivad süsteemi kahjustada. Kütuse doseerimine: Süsteem tagab õige koguse kütuse tarnimise vastavalt mootori koormusele ja pööretele. Kütuse ettevalmistamine põlemiseks: Mootorisse jõudnud kütus segatakse õhuga, et saavutada optimaalne põlemine.   Auto kütusesüsteemi ehitus ja peamised komponendid (Joonisel Diiselmootori Comman rail süsteem): ... Loe edasi

Common Rail ühisanumpritse süsteem

Eesti keeles tähendab "Common Rail" ühisanumpritse süsteemi. See on kaasaegne kütuse sissepritse süsteem, mida kasutatakse peamiselt diiselmootorites, aga ka mõnes bensiinimootoris (otsesissepritse süsteemides). Kuidas ühisanumpritse süsteem töötab? Ühisanum (Common Rail): See on kõrgsurvekütusepaak või toru, mis varustab pihusteid ühtlase ja konstantse kütusesurvega. Kõrgsurve saavutatakse spetsiaalse kõrgsurvepumba abil. Kõrgsurvepump: Pump survestab kütuse kuni väga kõrge rõhuni (diiselmootorites tavaliselt kuni 2000–2500 baari või rohkem). Seejärel juhitakse kütus ühisanumasse. Elektroonilised pihustid: Kütuse sissepritse toimub elektrooniliselt juhitavate pihustite kaudu, mis süstivad kütust põlemiskambrisse täpselt määratud ajahetkel ja täpselt õige koguse. Juhtsüsteem: Mootori juhtseade (ECU) reguleerib rõhku ühisanumas ning kontrollib pihustite avanemist ja sulgemist, et tagada optimaalne kütusekulu ja võimsus.   Auto kütusesüsteemi ehitus ja peamised komponendid (Joonisel Diiselmootori Comman rail süsteem): ... Loe edasi

Katalüsaator: vead, vahetus ja hind – Põhjalik teejuht

Katalüsaator on tänapäevase sisepõlemismootoriga sõiduki üks kriitilisemaid komponente, täites rolli, mis on ühtaegu nii keskkonnasäästlik kui ka mootori tööks vajalik. Kuigi paljud juhid puutuvad katalüsaatoriga kokku alles siis, kui armatuurlaual süttib hoiatustuli või kui tehnoülevaatusel selguvad probleemid heitgaasidega, on selle seadme tööpõhimõtete ja hooldusvajaduste mõistmine oluline igale autoomanikule. Mis on katalüsaator ja miks see on vajalik? Katalüsaator ehk katalüütiline konverter on heitgaasisüsteemi osa, mille eesmärk on muuta mootori põlemisprotsessi käigus tekkivad kahjulikud gaasid vähem ohtlikeks ühenditeks. Mootorist väljuvad gaasid sisaldavad lämmastikoksiide, süsivesinikke ja vingugaasi, mis on tervisele ja keskkonnale kahjulikud. Katalüsaatori sees toimuvad keemilised reaktsioonid muudavad need ained veeauruks, süsihappegaasiks ja lämmastikuks. ... Loe edasi