Automootori osad: Üksikasjalik ülevaade

Auto mootori töökindlus sõltub paljuski erinevate komponentide täpsest toimimisest. Mootor koosneb paljuski keerulistest osadest, mis töötavad kooskõlas, et muundada kütuseenergia liikumiseks, mis paneb sõiduki liikuma. Iga komponent täidab oma ülesande, et tagada mootori sujuv ja efektiivne töö. Selles artiklis käsitleme automootori osade ülesandeid ja nende tähtsust, sealhulgas veepumpa, õlipumpa, väntvõlli, mootoriplokki ja paljusid teisi komponente.


Mootori osad:
1. plokikaas (cylinder head)
2. veepump
3. veepumba tihend
4. hammasrihma kate (kaitsekate) Timing Case (Timing belt cover)
5. õlipump
6. väntvõlli tihend
7.hammasrihma katte tihend (Timing Case gasket- Timing belt cover gasket)
8. karteripõhi  / õlivann (oil pan)
9. karteripõhja tihend
10. karter (crankcase)
11. mootoriplokk (engine block)
12. õlijahuti ehk õliradiaator (oil cooler)
 

1. Plokikaas (Cylinder Head)

Plokikaas asub mootori ülaosas ja katab silindrid, kus toimub kütuse põlemine. Plokikaas sisaldab sageli klappe, klapisõite ja õhutusavasid, mis reguleerivad õhu ja kütuse segu liikumist mootoris.

Funktsioon: Plokikaas võimaldab kütuse ja õhu segu sisenemist silindrisse ning põlemisgaaside väljumist. Samuti tagab õli ja jahutusvedeliku liikumise õige suuna.

2. Veepump (Water Pump)

Veepump on oluline komponent mootori jahutussüsteemis, mille ülesanne on tsirkuleerida jahutusvedelikku läbi mootori ja radiaatori, et hoida mootori töötemperatuur kontrolli all.

Funktsioon: Veepump tagab, et jahutusvedelik liigub pidevalt läbi mootori, et vältida ülekuumenemist ja hoida mootor optimaalses töötemperatuuril.

3. Veepumba tihend (Water Pump Gasket)

Veepumba tihend on osa, mis paigaldatakse veepumba ja mootoriploki vahele, et vältida jahutusvedeliku leket.

Funktsioon: Tihend tagab, et veepump on korralikult paigaldatud ja ei lase jahutusvedelikul mootorist välja lekkida.

4. Hammasrihma kate  (Timing Belt Cover)

Hammasrihma kate on kaitsekomponent, mis katab hammasrihma ja hoiab selle puhtana väliskeskkonna mustusest, tolmust ja muudest saasteainetest.

Funktsioon: Kate kaitseb hammasrihma kulumise ja kahjustumise eest, samas hoides ära välisosa sissetungimise, mis võib põhjustada rikkeid.

5. Õlipump (Oil Pump)

Õlipump on komponent, mille ülesanne on tõmmata õli õlivannist ja pumbata seda läbi mootori, et määrida kõiki sisemisi komponente ning vältida liigset hõõrdumist.

Funktsioon: Õlipump tagab mootori komponentide määrimise, vältides ülekuumenemist ja komponentide kiiret kulumist.

6. Väntvõlli tihend (Crankshaft seal)

Väntvõll on üks mootori võtmekomponente, mis muundab kolbi üles-alla liikumise pöörlemisliikumiseks. Pöörlev väntvõll kannab edasi mootori mehaanilist energiat, mis omakorda liigutab sõidukit.

Funktsioon: Väntvõll muundab kolbide liikumise pöörlemiseks, andes mootori liikumisvõime.

7. Hammasrihma katte tihend (Timing Belt Cover Seal)

Hammasrihma katte tihend paigaldatakse hammasrihma katte servadesse, et vältida õli või mustuse sisenemist hammasrihma piirkonda.

Funktsioon: Tihend aitab hoida puhtana hammasrihma ala, et tagada hammasrihma sujuv töötamine ja vältida liigset kulumist.

8. Karteriõhi - Õlivann (Oil Sump)

Õlivann on paak, mis asub mootori põhjas ja kogub õli, mida kasutatakse mootori määrimiseks. Õlivann sisaldab ka õli filtreid ja võib olla varustatud õli jahutussüsteemiga.

Funktsioon: Õlivann kogub õli, hoiab seda paigal ning võimaldab õli pumpamisel ringlusesse minna, et määrida mootori sisemisi komponente.

9. Karteripõhja tihend (Oil Pan Gasket)

Karteripõhja tihend on paigaldatud õlivanni ja mootori aluse vahele, et vältida õli leket.

Funktsioon: Tihend tagab, et õli ei pääse karteripõhjast välja, kaitstes mootori sisemisi komponente ja hoides õlivanni täis.

10. Karter (Crankcase)

Karter on mootori alumine osa, mis sisaldab väntvõlli ja muud mehhanisme, mis on seotud mootori liikumisvõime arendamisega. Samuti sisaldab see õliõõnsusi, mis tagavad määrimise.

Funktsioon: Karter hoiab väntvõlli ja teisi komponente paigal, samuti pakub õlisisaldust mootori määrimiseks.

11. Mootoriplokk (Engine Block)

Mootoriplokk on peamine konstruktsiooniline osa, kuhu paigutatakse kõik sisemised mootori komponendid, nagu silindrid, kolbid ja väntvõll. Mootoriplokk on tavaliselt valmistatud tugevast materjalist, nagu malm või alumiinium.

Funktsioon: Mootoriplokk pakub tuge ja kaitset kõigile mootori sisemistele komponentidele, samuti suunab jahutusvedeliku ja õli vastavalt vajadusele.

12. Õlijahuti (Oil Cooler)

Õlijahuti on süsteem, mis jahutab mootori õli, et vältida ülekuumenemist. See võib olla sarnane veepumbaga, kus õli voolab läbi jahutusmoodulite, et jahutada seda enne, kui see naaseb mootorisse.

Funktsioon: Õlijahuti hoiab mootori õli temperatuuri optimaalsetes piirides, vältides ülekuumenemist ja õli kvaliteedi langust.
 

Vanema karburaatoriga automootori ehitus ja osad:

1. Õhufilter (Air filter)
2. Karburaator (Carburetor)
3. Bensiinipump (Gasoline pump)
4. Süütejagaja (Distributor)
5. Termostaat (Thermostat)
6. Sidurikoda (Clutch assembly or clutch housing)
7. Käigukast (Gear box)
8. Starter (Starter)
9. Silindriplokk (Engine block)
10. Generaator (Alternator)
11. Süüteküünal (Spark plug)
12. Õlivarras - õli taseme mõõtmiseks (Oil stick)
13. Plokikaas (Cylinder head)
14. Klapikambrikaas (Cylinder head cover)







 

Auto rihmad ja rihmarattad ehk rullikud

 

Pilt. Automootori rihmad ja rihmade rullikud. 

1. Nukkvõlli rihmaratas (Camshaft Pulley / Camshaft gear or Camshaft Sprocket)
2. Generaator (Alternator)
3. Nukkvõlli (õlipumba) ajamivõll (Camshaft Drive Shaft)
4. Ventilaatori rihm (Fan Belt)
4.1 Ventilaator (Fan)
5. Väntvõlli rihmaratas (Crankshaft Pulley)
6. Jagaja (vahevõlli)  rihmaratas (Distributor Pulley) - vanematel autodel.
7. Rihma pinguti (Belt Tensioner)
8. Hammasrihm (Timing Belt)

 

Sisepõlemismootori osad:

1. Klapid (valves)
2. Silinder (Cylinder)
3. Kepsusaaled ülemised (Kepsulaagrid)  Connecting rod bearings lower
4. Kepsusaaled alumised (Kepsulaagrid)  Connecting rod bearings lower.
5. Väntvõlli laagrid ehk raamsaaled (Main bearings - crancshaft bearings)
6. Väntvõll (Crankshaft)
7. Keps (Connecting rod)
8. Kolb (Piston)
9. Nukkvõll (Camshaft)
10.Nukkvõlli saale (Camshaft bearing)
 

1. Klapid (Valves)

Klapid on mehhanismid, mis avavad ja sulgevad sisselaskekollektori ja väljalaskekollektori ühendused. Need reguleerivad õhu ja kütuse segu sisenemist silindrisse ning väljalaskegaaside väljumist pärast põletamisprotsessi. Klapid töötavad mootori töötsükli ajal ja on ühendatud nukkvõlliga, mis määrab nende liikumise täpsuse. Klapi mehhanism koosneb klapist, klapivedrust ja klapi võllidest.

• Funktsioon: Tagab, et mootorisse satub õige kogus õhku ja kütust, samas kui väljalaskegaasid suunatakse õigesti välja.
• Tööpõhimõte: Klapid avanevad ja sulguvad vastavalt mootori töötsüklile, võimaldades põletusprotsessi jaoks õige õhu-kütuse segu ja väljalaskegaaside eemaldamist.

2. Silinder (Cylinder)

Silinder on mehhanism, kus toimub sisepõlemine. Kolb liikumine silindris toodab jõu, mis käivitab mootori liikumise. Silindrite arv määrab tavaliselt mootori suuruse ja võimsuse. Silinder peab olema väga täpselt valmistatud, et tagada madal hõõrdumine ja kõrge tõhusus.

• Funktsioon: Silindris toimub kütuse ja õhu segu põletamine, mille tagajärjel tekib liikumisenergia.
• Tööpõhimõte: Kolb liigub üles ja alla silindris, võimaldades õhule ja kütusele sissepääsu ning eemaldades väljalaskegaasid.

3. Kepsusaaled Ülemised (Connecting Rod Bearings Upper)

Kepsusaaled ehk ühendusvarda laagrid paiknevad kepsu ülemises otsas, kus ühendusvarda ühendub kolbi ja väntvõlliga. Need laagrid taluvad suuri koormusi, mis tekkivad, kui keps liigutab kolbi üles ja alla silindris.

• Funktsioon: Kepsusaaled tagavad, et keps liigub sujuvalt ja takistavad liigset hõõrdumist.
• Tööpõhimõte: Need laagrid kannavad koormust ja annavad kepsule liikumisvabaduse, samal ajal hoides ära kolbi ja väntvõlli liigse kulumise.

4. Kepsusaaled Alumised (Connecting Rod Bearings Lower)

Kepsusaaled alumises otsas paiknevad samal eesmärgil, kuid need ühendavad kepsu väntvõlliga. Alumised kepsusaaled taluvad samuti suurt koormust ja võimaldavad kepsul liikuda, et liikumisenergia kantakse väntvõllile.

• Funktsioon: Samuti vähendab hõõrdumist ja tagab kepsu liikumisvabaduse.
• Tööpõhimõte: Kepsu alumised laagrid töötavad koos ülemiste laagriga, et tagada sujuv liikumine ja vähendada osade vahelist kulumist.

5. Väntvõlli Laagrid ehk Raamsaaled (Main Bearings - Crankshaft Bearings)

Väntvõlli laagrid ehk raamsaaled on mootori peamised laagrid, mis toetavad väntvõlli pöörlemist. Need laagrid asuvad mootoriplokis ja taluvad suuri mehaanilisi koormusi, kuna nad peavad toetama kogu mootori pöörlevaid komponente.

• Funktsioon: Väntvõlli laagrid hoiavad väntvõlli paigal ja tagavad selle sujuva pöörlemise.
• Tööpõhimõte: Laagrid toetavad väntvõlli, et see saaks pöörleda vähese hõõrdumisega ja taluvad pöörlemisvõimsusest tulenevat suurt koormust.

6. Väntvõll (Crankshaft)

Väntvõll on üks kõige olulisemaid mootori osi, mis muudab kolbi liikumise pöörlemiseks. Väntvõll ühendab kõik kepsud ja kantakse edasi jõud ratastele. Selle tööpõhimõte seisneb kolbi liikumise muundamises pöörlemisliikumiseks, mis liikumisenergiat edasi annab.

• Funktsioon: Väntvõll muudab kolbi liikumise pöörlemiseks, et käivitada auto rataste liikumine.
• Tööpõhimõte: Kui kolb liigub üles ja alla, liigutab keps väntvõlli, muutes sirgjoonelise liikumise pöörlemiseks.

7. Keps (Connecting Rod)

Keps ühendab kolbi väntvõlliga. Selle ülesanne on edasi anda jõud, mis tekib kolbi liikumisest, edasi väntvõllile. Keps on sujuvalt liikuvas mehhanismis, mis talub suuri mehaanilisi koormusi.

• Funktsioon: Keps ühendab kolbi ja väntvõlli, edastades jõu edasi väntvõllile.
• Tööpõhimõte: Keps liigub üles ja alla koos kolbiga, edastades jõu väntvõllile, muutes selle pöörlemiseks.

8. Kolb (Piston)

Kolb on osa, mis liigub üles ja alla silindris, et suruda kütuse-õhu segu kokku, et alustada sisepõlemist. Kolvi liikumine muudab sisepõlemisprotsessist saadud energia liikumiseks, mis käivitab mootori.

• Funktsioon: Kolb surub kütuse-õhu segu kokku ja kannab edasi liikumisenergia, mis muudab pöörlemisvõimsuseks.
• Tööpõhimõte: Kolb liigub üles ja alla, surudes kütuse segu kokku ja osaleb põletusprotsessis, mille tulemusena tekib liikumisenergia.

9. Nukkvõll (Camshaft)

Nukkvõll kontrollib mootori klappide avamist ja sulgemist. See on ühendatud väntvõlliga, kuid töötab erineva kiirusel, kuna see kontrollib täpselt klappide liikumist vastavalt mootori töötsüklile.

• Funktsioon: Nukkvõll kontrollib klappide liikumist, et tagada õige õhu ja kütuse segu sisenemine silindrisse ning heitgaaside väljumine.
• Tööpõhimõte: Nukkvõll liigub ja kontrollib klappide liikumist, andes kütuse-õhu segule õige aja siseneva ja väljuva gaasi.

10. Nukkvõlli Saaled (Camshaft Bearings)

Nukkvõlli saaled asuvad nukkvõlli ühenduskohtades, et tagada sujuv liikumine ja vähendada hõõrdumist. Need saaled toimivad samamoodi nagu väntvõlli laagrid, kuid nukkvõllil.

• Funktsioon: Nukkvõlli saaled toetavad nukkvõlli pöörlemist ja aitavad vähendada kulumist.
• Tööpõhimõte: Nukkvõlli saaled hoiavad nukkvõlli paigal ja vähendavad hõõrdumist, et võimaldada sujuvat liikumist.

 

1. Nukkvõll (Camshaft)
2. Nookur (Finger Follower)
3. Klapivedru taldrik - vedru hoidja (Spring retainer)
4. Klapi vedru (Valve spring)
5. Klapijuht või klapipesa juhik või Klapi juhtpuks (Valve guide)
6. Klapp (Valve)
7. Klapipesa (Valve seat)
8. Hüdrauliline klapivahe kompensaator (teiste nimedega Hüdrotõukur, Klapitapp, Klapitõukur ) (Hydraulic lash adjuster or Lifter or Tappet)
9. Vaba rullik või vabalt liikuv rullik (Free roller)
















1. Nukkvõll (Camshaft)

Funktsioon:

• Nukkvõll on pöörlev metallvõll, millel asuvad spetsiaalse kujuga "nukid". Selle peamine ülesanne on avada ja sulgeda sisselaskeklapid ja väljalaskeklapid õigel ajal.
• Nukid suruvad klapisüsteemi komponente (nt nookurit), mis edastavad liikumise klapile, võimaldades klappidel avada ja sulguda täpses ajastuses.

Konstruktsioon ja omadused:

• Valmistatud vastupidavast terasest või sulamist, et taluda kõrget survet ja hõõrdumist.
• Nukkvõlli ajastust juhib hammasrihm, ketas või hammasrattad, mis ühendavad selle väntvõlliga.
• Nukkvõlli kuju ja disain mõjutavad mootori jõudlust ja pöördemomenti.

Tähtsus:

• Määrab, millal ja kui kaua klapid avanevad, mis on oluline mootori tõhususe ja võimsuse jaoks.

2. Nookur (Finger Follower)

Funktsioon:

• Nookur on mehhaaniline hoob, mis edastab nukkvõlli liikumise klapivarrele.
• Selle ülesandeks on klapi avamine ja sulgemine vastavalt nukkvõlli liikumisele.

Tüübid:

• Tavaline nookur: Lihtne mehhaaniline hoob.
• Rullikuga nookur (Roller Finger Follower): Sisaldab rullikut, mis vähendab hõõrdumist nukkvõlli ja nookuri vahel.

Konstruktsioon ja omadused:

• Tavaliselt kaarjas või sõrmekujuline hoob, mille üks ots puutub kokku nukkvõlliga ja teine klapivarrega.
• Valmistatud tugevast ja kulumiskindlast materjalist, näiteks karastatud terasest.

Tähtsus:

• Sujuv ja täpne liikumise edastamine nukkvõllilt klapile on kriitiline mootori tööks.

3. Klapivedru taldrik - vedru hoidja (Spring retainer)

Mootori klapisüsteemi "spring retainer" (eesti keeles vedrude hoidik või klapivedru taldrik) on oluline detail, mis hoiab klapivedru paigal ja tagab, et vedru saab tõhusalt täita oma ülesannet. See on mehaaniline osa, mis kinnitab klapivedru klapivarre külge, võimaldades klapil avada ja sulguda vastavalt nukkvõlli liikumisele.

 

Klapivedru taldriku asukoht ja ülesanne:

1. Asukoht:

   • Klapivedru ülaosas, klapivarre ja vedru vahel.
   • Fikseeritakse klapivarrele spetsiaalsete kiilukinnituste (valve locks või valve keepers) abil.

2. Peamine ülesanne:

   • Hoida klapivedru kindlalt paigal klapivarre suhtes.
   • Tagada, et klapivedru saaks avamisel ja sulgemisel õiget jõudu rakendada, aidates klapil kiiresti ja sujuvalt sulguda.

 

Kuidas Klapivedru taldrik töötab?

1. Vedru kinnitamine:
   • Kui klapisüsteem on kokku pandud, asetatakse klapivedru spring retaineri peale.
   • Klapivarrele paigutatakse kiilukinnitused, mis lukustavad spring retaineri klapivarrele.
2. Liikumise edastamine:
   • Kui nukkvõll surub klapi alla, surub spring retainer koos klapivedruga vastu jõudu.
   • Kui klapi surve kaob, tagastab vedru spring retaineri abil klapi algasendisse.

 

Klapivedru taldriku materjalid:

• Tavaliselt valmistatakse terasest, kuna see peab taluma suuri mehaanilisi jõude ja kõrgeid temperatuure.
• Kergekaalulised materjalid, nagu titaan, kasutatakse suure jõudlusega mootorites, et vähendada inertsi ja suurendada mootori pööretevahemikku.

 

Miks on Klapivedru taldrik oluline?

1. Klapisüsteemi stabiilsus: Hoiab vedru paigal ja võimaldab klapil töötada täpselt ja tõhusalt.
2. Kuluvus ja vastupidavus: Materjali tugevus ja täpne istuvus vähendavad klapisüsteemi kulumist.
3. Ohutus: Tagab, et klapisüsteemi osad ei lagune suure koormuse või kõrgete pöörete korral.

 

Klapivedru taldriku võimalikud probleemid:

1. Kulumine või pragunemine:
   • Pikaaegse kasutamise järel võib vedru hoidik kuluda või väsida, põhjustades probleeme klapisüsteemi töös.
2. Vale paigaldus:
   • Kui hoidik või kiilukinnitused ei ole korralikult paigaldatud, võivad klapivedru ja klapisüsteem töötada ebaefektiivselt või isegi puruneda.
3. Sobimatu materjal:
   • Odavatest või nõrkadest materjalidest hoidikud ei pruugi vastu pidada mootori koormustele.

 

Kokkuvõte:

Klapivedru taldrik on hädavajalik komponent mootori klapisüsteemis, mis hoiab klapivedru kindlalt paigal ja tagab klapisüsteemi sujuva ja tõhusa töö. Selle vastupidavus ja õige paigaldus on olulised mootori jõudluse ja pikaealisuse tagamiseks.

4. Klapi vedru (Valve spring)

Funktsioon:

• Klapi vedru ülesanne on klapp pärast avamist tagasi suletud asendisse suruda. See tagab, et klapp sulgub kiiresti ja täpselt pärast seda, kui nukkvõlli surve lõpeb.

Konstruktsioon ja omadused:

• Spiraalne metallvedru, valmistatud kuumuskindlast ja tugevast terasest.
• Paigaldatud klapivarre ümber, kinnitatuna klapipesa ja klapivedru hoidiku (spring retainer) vahele.

Tähtsus:

• Tagab klapisüsteemi töökindluse ja hoiab ära klappide hõõrdumise või kahjustused.
• Kui klapivedru kaotab oma elastsuse või puruneb, võib klapp jääda avatuks, põhjustades mootori rikkeid.

5. Klapijuht või klapipesa juhik või Klapi juhtpuks (Valve guide)

Mootori klapisüsteemi valve guide (eesti keeles klapijuht või klapipesa juhik) on silindrikujuline komponent, mille ülesanne on juhendada klapivart selle liikumisel ning hoida klapp õigel trajektooril. See on paigaldatud silindripea sisse ja võimaldab klapil sujuvalt avada ja sulguda, säilitades tiheduse ning tõhusa põlemisprotsessi.

 

Klapipesa juhiku ülesanded ja funktsioonid:

1. Klapivarte liikumise juhendamine:

   • Klapijuht tagab, et klapivars liigub sirgjooneliselt üles-alla, vältides kõrvalekaldeid.
   • See on eriti oluline, et klapipea sulguks täpselt klapipesale ja väldiks gaaside lekkimist.

2. Kulumise vähendamine:

   • Klapijuht vähendab klapivarte ja silindripea vahelist hõõrdumist.
   • Tagab, et klapivars ei hõõru vastu silindripea metalli, pikendades nii mõlema osa eluiga.

3. Soojusjuhtivus:

   • Klapijuht aitab klapivarrel tekkivat soojust edasi anda silindripeale, aidates klapisüsteemi jahutada.

4. Õlituse juhtimine:

   • Klapijuht reguleerib õlikogust, mis jõuab klapivarre ja klapijuhi vahele, tagades vajaliku määrimise ja vältides liigset õli sattumist põlemiskambrisse.

 

Klapipesa juhiku konstruktsioon:

1. Materjal:

   • Tavaliselt valmistatud vastupidavatest materjalidest, nagu:
     • Valuraud (tavalised rakendused).
     • Pronks (suure jõudlusega või võidusõidu mootorites, kuna see juhib soojust tõhusamalt ja vähendab hõõrdumist).

2. Kuju ja mõõtmed:

   • Silindrikujuline toru, mis on sobitatud klapivarte läbimõõduga nii, et võimaldab sujuvat, kuid täpset liikumist.

3. Paigaldus:

   • Valve guide pressitakse või paigaldatakse täpselt silindripeasse. Vajadusel kasutatakse paigaldamiseks kuumutamist või spetsiaalseid tööriistu.

 

klapipesa juhiku probleemid ja sümptomid:

1. Kulunud klapijuht:

   • Klapijuht võib aja jooksul kuluda, mis põhjustab klapivarte liigset liikumist (loksu) ja halba tihendamist.
   • Sümptomid:
     • Õlikulu suurenemine: Kulunud klapijuht laseb liigse õli põlemiskambrisse, põhjustades suitsu heitgaasides.
     • Klapihäired: Klapid ei sulgu korralikult, mis vähendab mootori võimsust ja kütusekulu efektiivsust.

2. Vale paigaldus:

   • Kui klapijuht ei ole õigesti paigaldatud, võib klapp liikuda ebaühtlaselt, kahjustades klapipesa ja tihendust.

3. Soojusprobleemid:

   • Kehv soojusülekanne võib põhjustada klapi ülekuumenemist, mis võib viia klapivarte painutamiseni või klapi purunemiseni.

 

Klapipesa juhiku hooldus ja remont:

• Kulunud juhikute vahetus:
  • Kui klapijuht on kulunud, tuleb see asendada uue juhikuga. See võib hõlmata silindripea eemaldamist ja spetsiaalsete tööriistade kasutamist.
• Ülepuurimine ja remondikomplektid:
  • Mõned juhikud saab üle puurida ja varustada spetsiaalsete remondi lisanditega, et taastada nende funktsioon.

 

Kokkuvõte:

Klapipesa juhik on kriitiline komponent mootori klapisüsteemis, mis tagab klapi täpse liikumise ja korraliku tihendamise. Selle seisukord mõjutab otseselt mootori jõudlust, efektiivsust ja pikaealisust. Regulaarne hooldus ja vajadusel asendamine on vajalik, et vältida probleeme mootori klapisüsteemis.

6. Klapp (Valve)

Funktsioon:

• Klapp reguleerib õhu ja kütuse segu sisenemist põlemiskambrisse (sisselaskeklapp) ning heitgaaside väljumist (väljalaskeklapp).
• Klapp avab ja sulgeb põlemiskambri vastavalt mootori töötsüklile.

Konstruktsioon ja omadused:

• Valmistatud vastupidavast ja kuumuskindlast metallist, näiteks sulamitest, mis taluvad kõrgeid temperatuure ja rõhku.
• Koosneb kahest põhiosast:
  • Klapipea (valve head): Osa, mis sulgub tihedalt vastu klapipesa, et tihendada põlemiskamber.
  • Klapisäär ehk klapivars (valve stem): Pikk ja kitsas osa, mis juhib klapi liikumist. See liigub üles-alla Klapijuhi või klapipesa juhiku ehk klapi juhtpuksi (valve guide) sees.

Tähtsus:

• Klappide tihe sulgumine ja õige ajastusega avamine on kriitiline põlemisprotsessi tõhususe ja mootori jõudluse jaoks.

7. Klapipesa (Valve seat)

Mootori klapisüsteemi valve seat (eesti keeles klapipesa) on oluline komponent, mis tagab klapile tiheda sulgumiskoha. See on spetsiaalselt töödeldud rõngas või pind, mis asub silindripea sees ning millele klapipea sulgub, et tihendada põlemiskamber. Klapipesa mängib võtmerolli mootori efektiivsuses, tihenduses ja põlemisprotsessi toimimises.

 

Klapipesa ülesanded ja funktsioonid:

1. Klapitiheduse tagamine:

   • Valve seat tagab, et klapipea sulgub täpselt ja tihedalt, vältides gaaside lekkimist põlemiskambrist või õhu sissetungi väljaspool vajalikku ajastust.

2. Kuuma- ja rõhutaluvus:

   • Klapipesa peab vastu kõrgele temperatuurile ja rõhule, mis tekivad mootori põlemisprotsessi käigus.

3. Võimsuse ja efektiivsuse säilitamine:

   • Tõhusalt töötav klapipesa aitab säilitada mootori tihendust, mis omakorda tagab kütuse tõhusa põlemise ja parema jõudluse.

 

Klapipesa konstruktsioon:

1. Materjal:

   • Tavaliselt valmistatud vastupidavatest ja kuumakindlatest materjalidest, nagu:
     • Valuraud (tavalised mootorid).
     • Karastatud teras või nikkel-sulamid (tugevamad ja kuumakindlamad, eriti kaasaegsetes või suure jõudlusega mootorites).
     • Pronks või muud sulamid, mis on spetsiaalselt loodud vastupidavuseks kõrgetele temperatuuridele.

2. Paigaldus:

   • Valve seat on tavaliselt pressitud või lõigatud silindripea sisse.
   • Mõnikord kasutatakse lisarõngaid (valve seat inserts), mis on paigaldatud täiendava vastupidavuse tagamiseks.

3. Kuju:

   • Klapipesa on täpselt töödeldud kindla nurga all, et sobida kokku klapipeaga (nt 30°, 45° või 60° nurga all sõltuvalt mootori konstruktsioonist).

 

Klapipesa tööprotsess:

1. Klapi avamine ja sulgemine:

   • Kui klapp sulgub, surub klapipea tihedalt vastu klapipesa, tihendades põlemiskambri.
   • Kui klapp avaneb, laseb see õhu või kütuse-õhusegu sisse (sisselaskeklapp) või heitgaasid välja (väljalaskeklapp).

2. Soojusjuhtivus:

   • Klapipesa aitab klapilt kogutud soojust üle kanda silindripeale, aidates vältida klapi ülekuumenemist.

 

Klapipesa võimalikud probleemid:

1. Kulumine ja kahjustused:

   • Aja jooksul võib klapipesa kuluda, mistõttu klapp ei pruugi enam korralikult sulguda, põhjustades tihendusprobleeme.
   • Kahjustused võivad tekkida põlemisjääkide või klapivarte sobimatu töö tõttu.

2. Väär paigaldus või kulumine:

   • Kui klapipesa ei ole õigesti paigaldatud, võib klapp lekkida, mis viib mootori jõudluse ja efektiivsuse languseni.

3. Põlemiskambri leke:

   • Kui klapp ja klapipesa ei sulgu korralikult, võivad gaasid lekkida, põhjustades mootori jõu kaotust või kütusekulu suurenemist.

 

Klapipesa hooldus ja remont:

1. Klapipesa lihvimine (valve seat grinding):
   • Kui klapipesa on kulunud, saab seda lihvida, et taastada klapi ja klapipesa vaheline tihedus.
2. Klapipesa asendamine:
   • Tõsise kahjustuse korral võib olla vaja klapipesa eemaldada ja asendada uuega.
3. Klapisisestuste kasutamine:
   • Suure jõudlusega või raskete töötingimustega mootorites kasutatakse sageli klapipesa sisestusi, mis on vastupidavamad.

 

Märgid, et klapipesa võib olla probleemne:

• Mootori võimsuse kaotus.
• Liigne suits heitgaasides.
• Ebaühtlane mootori töö.
• Kütusekulu suurenemine.

Kokkuvõte:

Klapipesa on mootori klapisüsteemi kriitiline komponent, mis tagab klapi tiheda sulgumise ja mootori efektiivse töö. Selle seisukord mõjutab otseselt mootori tihendust, jõudlust ja kütusekulu. Regulaarne hooldus ja vajadusel remont või asendamine on vajalik mootori pikaealisuse ja tõhususe tagamiseks.

8. hüdrauliline klapivahe kompensaator (teiste nimedega Hüdrotõukur, Klapitapp, Klapitõukur ) (Inglise keeles Hydraulic lash adjuster or Lifter or Tappet)

Hydraulic lash adjuster (eesti keeles hüdrauliline klapivahe kompensaator) on mootori klapisüsteemi oluline detail, mille ülesandeks on automaatselt reguleerida klapivahe (valve lash) mootori töötamise ajal. See aitab vältida liigset müra, kulumist ja tagab klapisüsteemi tõhusa töö. Seda detaili kasutatakse sageli kaasaegsetes mootorites, eriti ülanukkvõlliga (OHC ja DOHC) konstruktsioonides.

 

Hydraulic lash adjusteri ülesanded ja tööpõhimõte

1. Klapivahe reguleerimine automaatselt:

   • Klapivahe on nukkvõlli ja klapi vaheline ruum, mis tekib metalli kuumenemise või jahtumise tõttu. Vale klapivahe võib põhjustada mootori jõudluse vähenemist või müra.
   • Hüdrauliline kompensaator reguleerib seda vahet automaatselt õlisurve abil.

2. Õlisurve kasutamine:

   • Kompensaatori sees on väike kolb ja kamber, mis täitub mootori õlirõhuga. Õlirõhk liigub läbi väikeste kanalite ja surub kolvi positsiooni õigesse asendisse.
   • Kui klapivahe suureneb (metalli kokkutõmbumise tõttu külma mootori korral), täidab õlisurve tühimiku.

3. Müra vähendamine:

   • Kui klapivahe on liiga suur, tekib klõbin või koputusheli. Hüdrauliline kompensaator vähendab või kõrvaldab selle müra, hoides mootori töö vaikse ja sujuvana.

 

Konstruktsioon ja omadused

• Materjal:
  • Tavaliselt valmistatud karastatud terasest või kergmetallidest, et taluda mootori kõrgeid temperatuure ja survet.
• Konstruktsioon:
  • Kompensaatori sees on kolb, vedru ja õlikamber, mis koos töötavad klapivahe reguleerimiseks.
• Paigalduskoht:
  • Asub klapivarre, nookuri või nukkvõlli vastava osa lähedal, olenevalt mootori konstruktsioonist.

 

Hüdraulilise kompensaatori eelised

1. Madal hooldusvajadus:
   • Erinevalt mehaanilistest süsteemidest ei vaja hüdraulilised kompensaatorid regulaarset manuaalset klapivahe reguleerimist.
2. Müra vähendamine:
   • Väldib mootori klappide ja nukkvõlli vahelisest vahemikust tingitud müra.
3. Parem mootori jõudlus:
   • Täpne klapivahe reguleerimine aitab saavutada efektiivsema põlemisprotsessi ja parandab mootori töökindlust.
4. Eluea pikendamine:
   • Vähendab klapisüsteemi osade kulumist.

 

Probleemid ja hooldus

Kuigi hüdraulilised kompensaatorid on töökindlad, võivad probleemid tekkida järgmistes olukordades:

1. Õli kvaliteet ja rõhk:
   • Halva kvaliteediga õli või ebapiisav õlirõhk võib põhjustada kompensaatori rikke. Oluline on kasutada tootja soovitatud mootoriõli ja vahetada seda regulaarselt.
2. Kulumine või ummistus:
   • Õlikanalite ummistumine võib takistada õlirõhu jõudmist kompensaatorisse, mis põhjustab koputavat heli ja ebaühtlast tööd.
3. Müra külma mootori korral:
   • Kui mootor on külm, võib kompensaator ajutiselt mitte töötada õigesti, kuid soojenedes probleem kaob.

Hooldussoovitused:

• Regulaarne õlivahetus ja mootoriõli kvaliteedi jälgimine on kriitilised, et vältida hüdrauliliste kompensaatorite probleeme.
• Kui mootori töö on ebaühtlane või tekib liigne müra, tuleks kontrollida klapisüsteemi ja vajadusel vahetada rikkis kompensaator.

 

Kokkuvõte

Hüdrauliline klapivahe kompensaator on tänapäevaste mootorite klapisüsteemi oluline komponent, mis tagab automaatse klapivahe reguleerimise ja sujuva töö. See vähendab mootori müra, kulumist ja hooldusvajadust, tagades mootori efektiivsema ja usaldusväärsema töö. Korraliku hoolduse ja kvaliteetse mootoriõli kasutamise korral võib see detail töötada probleemideta kogu mootori eluea jooksul.

 

9. Vaba rullik või vabalt liikuv rullik (Free roller)

Mootori klapisüsteemi "free roller" (eesti keeles võiks tõlkida kui vaba rullik või vabalt liikuv rullik) on mehaaniline komponent, mida kasutatakse nukkvõlli ja klapisüsteemi vahelises mehhanismis, eriti tänapäeva suure jõudlusega või efektiivsetes mootorites. See on rullikujuline detail, mis asub tavaliselt nukitõukuril või klapikangil ehk nookuril (rocker arm / finger follower) ja mille ülesanne on vähendada hõõrdumist ning parandada süsteemi töökindlust.

 

Free Roller'i funktsioonid ja ülesanded:

1. Hõõrdumise vähendamine:

   • Vaba rullik vähendab nukkvõlli ja nookuri ehk nukitõukuri (või klapikangi) vahelist hõõrdumist. Selle tulemusel töötab klapisüsteem tõhusamalt ja kulub vähem.

2. Liikumise ülekandmine:

   • Free roller kannab nukkvõlli pöörleva liikumise edasi klapivarrele, võimaldades klappidel avada ja sulguda.

3. Tõhusam soojusülekanne:

   • Vähendatud hõõrdumise tõttu tekib vähem soojust, mis aitab hoida mootori töötemperatuuri kontrolli all.

4. Kütusekulu vähendamine ja efektiivsus:

   • Tänu hõõrdumise vähenemisele ja tõhusamale tööle aitab vaba rullik parandada mootori kütusekulu ja suurendada jõudlust.

 

Kus free roller asub mootori klapisüsteemis?

• Rocker arm / finger follower (nookur ehk klapikang): Vaba rullik võib paikneda klapikangi otsas, kus see puutub kokku nukkvõlliga.
• Nukitõukur: Mõnel juhul on vaba rullik integreeritud nukitõukuri otsa, kus see liigub nukkvõlli piki.

 

Free Roller'i eelised:

1. Pikem eluiga:
   • Vaba rullik vähendab kulumist nii nukkvõllil kui ka teistel klapisüsteemi osadel.
2. Madal hõõrdetakistus:
   • Madalam hõõrdumine tähendab, et mootor kaotab vähem energiat, mis suurendab selle efektiivsust.
3. Vaiksem töö:
   • Väiksem mehaaniline hõõrdumine vähendab mootori mürataset.

 

Free Roller'i võimalikud probleemid:

1. Kulumine:
   • Aja jooksul võib vaba rulliku laagrite või rulli pind kuluda, mis võib põhjustada nukkvõlli kahjustusi.
2. Laagrite rike:
   • Kui rulliku sees olevad laagrid purunevad, võib rullik kinni jääda ja põhjustada süsteemi rikkeid.
3. Õlituse probleemid:
   • Ebapiisav määrimine võib põhjustada rulliku või selle laagrite ülekuumenemise ja kiire kulumise.

 

Hooldus ja remont:

1. Regulaarne õlituse kontroll:
   • Free roller vajab pidevat määrimist, et vältida hõõrdumist ja kulumist.
2. Inspekteerimine kulumise suhtes:
   • Mootori hoolduse käigus tuleks vaba rullik üle vaadata, et veenduda selle sujuvas liikumises ja kahjustuste puudumises.
3. Asendamine rikke korral:
   • Kui rullik on kulunud või kahjustatud, tuleb see vahetada uue vastu, et vältida edasisi kahjustusi nukkvõllile või klapisüsteemile.

 

Kokkuvõte:

Free roller on oluline detail mootori klapisüsteemis, mille peamine ülesanne on vähendada hõõrdumist ja parandada klappide töö efektiivsust. See aitab suurendada mootori vastupidavust ja jõudlust, vähendades samal ajal kütusekulu ja hoolduskulusid. Regulaarne hooldus ja õigeaegne remont tagavad selle olulise komponendi pikaajalise ja tõrgeteta töö.
 

 

1. Klapikiilud ehk klapihoidjad (Valve Keepers)
2. Klapivedru taldrik - vedru hoidja (Spring retainer)
3. Klapivedru (Spring)
4. Klapisääretihend (Stem seal)


















Joonis. Klapisääretihendid , klapivedrud
 

Auto Klapimehhanismi Osad – Klapikiilud, Klapisääretihendid ja Muud Olulised Komponendid

Mootori klapimehhanism on üks kriitilisemaid komponente, mis mõjutab mootori tööd, jõudlust ja vastupidavust. Klapikiilud (Valve Keepers), klapisääretihendid (Stem Seals), nookuri puks (Rocker Arm Bushing) ja klapivahe regulaatorseib ehk reguleerimisketas (Valve Clearance Adjusting Disc) on olulised osad, mis tagavad mootori sujuva ja tõrgeteta töö.

Klapikiilud (Valve Keepers) – Mis Need On ja Miks Need Olulised On?

Klapikiilud on väikesed metallist komponendid, mis kinnitavad klapi klapivedru külge. Need aitavad hoida klappi kindlalt oma pesas ja tagavad, et klapivedru püsib korrektselt paigas.

Klapikiilude Peamised Funktsioonid:

• Kinnitab klapi ja klapivedru omavahel.
• Takistab klapi juhuslikku liikumist või välja libisemist.
• Tagab mootori sujuva töö ja klapi täpse ajastuse.

Levinumad probleemid ja lahendused:

• Klapikiilude kulumine: Võib põhjustada klapi valesti paigutumist, mis võib viia mootori jõudluse languseni.
• Vigased või lahtised klapikiilud: Võivad põhjustada tõsiseid mootori kahjustusi, sealhulgas klapi purunemist.
• Lahendus: Kontrolli klapikiilusid mootori hoolduse käigus ja vajadusel vaheta need uute vastu.

Klapisääretihendid (Stem Seals) – Õli Kontrolli All Hoidmine

Klapisääretihendid on tihendid, mis takistavad mootoriõli sattumist põlemiskambrisse. Need tihendid asuvad klapisääre ümber ja hoiavad ära liigse õli lekkimise sisselaske- või väljalaskeklappide kaudu.

Klapisääretihendite Peamised Funktsioonid:

• Takistab mootoriõli sattumist põlemiskambrisse.
• Hoiab ära liigse õlikulu ja mootori suitsemise.
• Tagab, et mootor töötab efektiivselt ja keskkonnasäästlikult.

Levinumad probleemid ja lahendused:

• Kulunud või hapraks muutunud tihendid: Võivad põhjustada liigset õlikulu ja sinakat suitsu heitgaasides.
• Mootoriõli põletamine: Kui tihendid on kahjustatud, võib õli jõuda põlemiskambrisse, põhjustades mootori määrdumist.
• Lahendus: Kui mootor tarbib palju õli või heitgaasid on sinakad, kontrolli klapisääretihendeid ja vaheta need vajadusel välja.

Nookuri Puks (Rocker Arm Bushing) – Kuidas See Mõjutab Mootorit?

Nookuri puks on komponent, mis asub nookuri (rocker arm) sees või ümber ja aitab vähendada hõõrdumist nookuri ning nukkvõlli vahel.

Nookuri Puksi Peamised Funktsioonid:

• Tagab nookuri sujuva liikumise ja vähendab kulumist.
• Hoiab mootori töö hääletuna, vähendades liigset vibratsiooni ja müra.
• Pikendab klapimehhanismi eluiga.

Levinumad probleemid ja lahendused:

• Kulunud puksid: Võivad põhjustada mootori klapimehhanismi liigset müra.
• Vale määrimine: Kui nookuri puks ei saa piisavalt õli, võib see kiiremini kuluda.
• Lahendus: Kontrolli ja määri puksid vastavalt tootja juhistele või vaheta need vajadusel uute vastu.

Klapivahe Regulaatorseib ehk Reguleerimisketas (Valve Clearance Adjusting Disc) – Täpne Klapivahe Seadistamine

Klapivahe regulaatorseib on metallketas, mida kasutatakse klapivahe täpseks reguleerimiseks nukkvõlli ja klapi vahel. See on oluline mootori optimaalsete tööparameetrite tagamiseks.

Klapivahe Regulaatorseibi Peamised Funktsioonid:

• Aitab täpselt reguleerida klapi avanemist ja sulgumist.
• Tagab mootori sujuva ja tõhusa töö.
• Vähendab mootori müra ja kulumist.

Levinumad probleemid ja lahendused:

• Vale klapivahe: Liiga suur või liiga väike klapivahe võib põhjustada mootori töötõrkeid.
• Seibi kulumine: Pikema aja jooksul võib seib kuluda ja vajada väljavahetamist.
• Lahendus: Kontrolli klapivahet regulaarselt ning vajadusel vaheta seib õigeks mõõduks.

 

Klapikiilud, klapisääretihendid, nookuri puksid ja klapivahe regulaatorseibid on olulised mootori klapimehhanismi osad, mis mõjutavad mootori jõudlust, töökindlust ja vastupidavust. Regulaarne hooldus ja probleemide varajane avastamine aitavad vältida suuri mootori rikkeid ning tagavad sujuva ja efektiivse töö. Kui märkad liigset õlikulu, jõudluse langust või ebatavalist mootorihäält, tasub kontrollida just neid komponente!

Kokkuvõte

Auto mootori tööpõhimõte põhineb sisepõlemisprotsessil, kus kütuse ja õhu segu põletatakse, et toota liikumisenergiat. Mootori osade, nagu klappide, silindri, kepsu, kolvi, väntvõlli ja nukkvõlli, koostöö tagab sujuva töö. Iga komponent täidab oma ülesannet, et saavutada mootori efektiivne ja usaldusväärne toimimine. Kui kõik need osad töötavad täpselt kooskõlas, pakuvad need mootori pikaajalist töökindlust ja kõrget jõudlust.