Auto rihmapinguti: Mootori töökindluse varjatud garant, tüüpvead ja remontkomplektid

Kaasaegse auto mootoriruum on insenertehniline sümfoonia, kus sajad detailid peavad töötama täiuslikus harmoonias. Selles orkestris on osad, mis saavad kogu au endale – nagu kolvid, turboülelaadurid või väntvõllid. Kuid on olemas "töömesilased", kelle olemasolu märkame sageli alles siis, kui kapoti alt kostub kriiskav hääl või armatuuris süttib punane hoiatustuli. Jutt käib rihmapingutitest.

Rihmapinguti on väike, kuid kriitilise tähtsusega komponent, mis hoiab auto jõuülekandesüsteemid (nii hammasrihma kui soonrihma) õige pinge all. Ilma selleta lakkaks töötamast roolivõimendi, kliimaseade, generaator ja halvimal juhul jookseks mootor "kokku". Selles mahukas juhendis sukeldume sügavale pingutite maailma – selgitame, kuidas need töötavad, miks nad lagunevad, millised on eri automarkide spetsiifilised mured ja miks on remontkomplekti eelistamine alati targem valik kui üksiku rulli vahetus.

1. Kaks maailma: Soonrihm vs. Hammasrihm

Enne pingutite hingeellu süvenemist on oluline teha selge vahe kahel erineval rihmasüsteemil, mida autodes kasutatakse. Kuigi pinguti ülesanne on mõlemal juhul sarnane – hoida rihma pingul –, on tagajärjed purunemise korral kardinaalselt erinevad.

Soonrihma (lamerihma) pinguti

See on see rihmasüsteem, mida näete tavaliselt kohe, kui avate kapoti. Soonrihm (tuntud ka kui abiseadmete rihm) käitab lisaseadmeid: generaatorit, roolivõimendi pumpa, kliimaseadme kompressorit ja tihti ka veepumpa.

Soonrihma pinguti on tavaliselt automaatne vedru- või hüdraulilise mehhanismiga seade. Selle ülesanne on kompenseerida rihma venimist ja summutada väntvõllilt tulevaid vibratsioone.

• Rikke tagajärg: Kui soonrihma pinguti puruneb, lakkab töötamast generaator (aku saab tühjaks), rool muutub raskeks ja kliima ei puhu külma. Tavaliselt ei ole see mootorile surmav, kuid auto jääb tee äärde.

Hammasrihma pinguti

See süsteem on peidus plastik- või metallkatete all ja seda pole lihtne näha. Hammasrihm sünkroniseerib väntvõlli ja nukkvõlli tööd ehk tagab, et klapid avaneksid täpselt siis, kui kolvid on õiges asendis.

Hammasrihma pinguti on ülitäpne detail. See peab hoidma rihma pinge konstantsena sõltumata mootori temperatuurist või pööretest. Paljudel juhtudel on siin kasutusel ka hüdraulilised summutid või ekstsentrilised mehaanilised pingutid.

• Rikke tagajärg: Katastroofiline. Kui hammasrihma pinguti järele annab, viskab rihm "üle hamba". Kolvid ja klapid põrkavad kokku ning mootor vajab kapitaalremonti või väljavahetamist.

2. Kuidas rihmapinguti töötab ja millest see koosneb?

Paljud autoomanikud arvavad ekslikult, et pinguti on lihtsalt üks "laagriga rullik". Tegelikult on kaasaegne automaatpinguti keerukas mehhanism, mis koosneb kolmest peamisest osast:

1. Vedru või summutuselement: See on pinguti süda. Tugev keerdvedru või hüdrauliline amortisaator surub pinguti kätt vastu rihma. See mitte ainult ei hoia pinget, vaid, mis veelgi olulisem, summutab mootori töötaktidest tulenevaid lööke.
2. Pinguti käpp (hoob): Metallist valatud osa, mis ühendab vedru rullikuga ja liigub vastavalt rihma pikkuse muutumisele.
3. Rullik (Pulley): Laager, mis on vahetus kontaktis rihmaga. See on tavaliselt plastikust või metallist ja pöörleb meeletul kiirusel (sageli kiiremini kui mootor ise).

Lisaks pingutile on süsteemis sageli ka juhtrullid (idler pulleys). Need on fikseeritud rullikud, mille ülesanne on vaid rihma suunata või suurendada rihma kontaktpinda mõne teise rihmarattaga. Ka need on kuluosad, mida tuleb vahetada koos pingutiga.

3. Kulumise sümptomid: Kuidas tunda ära väsinud pinguti?

Pinguti rike ei hüüa tulles, kuid annab endast märku teatud sümptomitega, mida kogenud kõrv või silm oskab märgata.

Häälitsused kapoti alt

• Vilin või kriiskamine: Eriti külma mootoriga käivitamisel. See viitab tavaliselt sellele, et rihm on lõtv (pinguti vedru on väsinud) ja libiseb rihmaratastel.
• Kõrin või ragin: See on märk rulliku laagri kuivaks jäämisest või kulumisest. Laager on kaotanud oma määrde ja metall hõõrdub metalli vastu.
• Klobin tühikäigul: Kui kuulete madalat kloppimist, mis pöörete tõustes kaob, võib pinguti amortisaator olla läbi. Pinguti käpp "hüppab" kontrollimatult vastu piirajat.

Visuaalne vaatlus

• Rooste: Kui näete pinguti vedru vahelt või rulliku laagri juurest immitsemas roostevärvi tolmu, on detaili eluiga läbi.
• Rihma loperdamine: Töötava mootoriga vaadake soonrihma pikimat sirget osa. Kui rihm silmnähtavalt loperdab või vibreerib, ei suuda pinguti enam võnkeid summutada.
• Pinguti "hüppamine": Vaadake pinguti korpust. Väike liikumine on normaalne, aga kui see tõmbleb ägedalt edasi-tagasi, on kas pinguti ise läbi või on probleem hoopis generaatori vabajooksusiduris.

4. Miks eelistada remontkomplekte?

Kui auto viiakse hooldusesse rihmavahetuseks, pakutakse tihti valikut: kas vahetada ainult rihm või osta täiskomplekt (Repair Kit). Kokkuhoiu mõttes võib tekkida kiusatus vahetada vaid purunenud või kulunud rihm, kuid see on lühinägelik lähenemine.

Miks valida komplekt?

• Sama läbisõit: Kui rihm on sõitnud 100 000 km, on sama palju pöördeid teinud ka pinguti ja juhtrullid. Isegi kui rullik tundub käega katsudes "tihe", on selle määrre sees vana ja laager kulunud. Uus, pingul rihm paneb vana laagri suurema koormuse alla ja see võib puruneda paari tuhande kilomeetri jooksul.
• Garantii: Varuosatootjad annavad sageli garantii ainult siis, kui vahetatud on kogu sõlm.
• Tööraha kokkuhoid: Rihmasüsteemi lahtivõtmine on töömahukas. On ebamõistlik maksta sama töö eest topelt, vahetades kuu aega hiljem undama hakkavat rullikut.

Tüüpilises soonrihma komplektis on: rihm, pinguti (koos rullikuga) ja vajalikud juhtrullid. Hammasrihma komplektis on lisaks sageli ka veepump ja vajalikud kinnituspoldid/mutrid.

5. Tüüpvead automarkide ja mudelite lõikes

Kuigi pingutid on universaalsed komponendid, on erinevatel autotootjatel ja mootoritel oma spetsiifilised "Achilleuse kannad". Siin on ülevaade levinumatest probleemidest, mida meie teedel liikuvatel autodel kohtab.

VAG Grupp (Volkswagen, Audi, Škoda, SEAT) – 1.9 ja 2.0 TDI

Need legendaarsed diiselmootorid on tööhobused, kuid neil on üks kriitiline nüanss seoses soonrihma pingutiga.

Probleem: Soonrihma pinguti hakkab tühikäigul meeletult hüppama ja tegema valju klobinat. Sageli vahetatakse ekslikult välja pinguti, kuid viga tuleb tagasi.

Tegelik põhjus: Probleem pole pingutis, vaid generaatori vabajooksusiduris (freewheel pulley). Kui generaatori sidur kinni kiilub, ei saa see enam väntvõlli ebaühtlust siluda. See lööb kogu koormuse otse pingutile, mis lühikese ajaga puruneb. VAG autode puhul kehtib reegel: kui vahetad pingutit, kontrolli alati ka generaatori sidurit.

Volvo – D5 diiselmootorid (5 silindrit)

Volvo 5-silindrilised diislid on tuntud oma vastupidavuse poolest, kuid neil on üks ajalooline ja äärmiselt ohtlik tüüpviga seoses abirihma (soonrihma) pingutiga.

Probleem: Kui soonrihma pinguti (või generaatori sidur) puruneb, viskab see soonrihma maha. Volvo mootori disaini eripära tõttu on oht, et purunenud soonrihma tükid tõmmatakse väntvõlli rihmaratta vahelt hammasrihma katte alla.

Tagajärg: Soonrihma tükid kiiluvad hammasrihma vahele, hammasrihm viskab üle või puruneb, ja mootori klapid on kõverad. See on "lihtsast" abirihma rikkest alguse saav mootori surm. Seetõttu on Volvo D5 mootorite puhul pingutite kvaliteet ja õigeaegne vahetus kriitilisema tähtsusega kui enamikul teistel autodel.

BMW – M57 ja N47/N57 diislid

BMW diiselmootoritel on levinud probleemiks mitte niivõrd pinguti ise, kuivõrd väntvõlli rihmaratas (harmonic balancer), mis mõjutab pinguti tööd.

Probleem: Väntvõlli rihmaratta kummist leevenduselement praguneb ja väsib. See tekitab rihmasüsteemis tugeva vibratsiooni, mis paneb pinguti ebaloomulikult suure koormuse alla. Sageli diagnoositakse seda valesti kui "laperdavat pingutit". Kui vahetada ainult pinguti, väsib see vibratsiooni tõttu kiiresti uuesti.

Ford ja PSA Grupp (Peugeot, Citroen) – 1.6 HDI/TDCi

Sellel laialt levinud mootoril on soonrihma pinguti vahetus üsna tülikas, kuid vajalik protseduur.

Probleem: Pinguti asukoht on selline, et sinna koguneb mustust ja niiskust, mis rikub vedrumehhanismi. Iseloomulikuks veaks on "sirtsuv" hääl mootori seiskamisel. See viitab pinguti ja rihma libisemisele hetkel, kui mootor seisma jääb ja tagasilöögi annab.

Mercedes-Benz – CDI mootorid

Mercedese pikiasetusega mootoritel on soonrihmasüsteem sageli väga pikk ja keeruline. Pinguti on seal massiivne ja tugeva vedruga.

Probleem: Pinguti puks, millel pinguti korpus mootori küljes liigub, kulub ovaalseks. See muudab pinguti nurka rihma suhtes. Rihm ei jookse enam rulliku keskel, vaid hakkab servast kuluma või viskab rihma maha. Visuaalselt on näha, et pinguti on viltu.

6. Varuosade valik: Brändil on tähtsus

Rihmapinguti on täppismehhanism, mis töötab suure koormuse all. Odav "nimetu" varuosa võib maksta poole vähem, kuid selle laager võib olla madala kvaliteediga või vedruteras vale karastusega. Siin on brändid, mida eksperdid usaldavad ja mis toodavad osi ka autotehaste konveieritele (OEM):

• INA (Schaeffler Grupp): Tõenäoliselt maailma tuntuim pingutite ja rullikute tootja. Väga paljude Euroopa autode (Audi, BMW, VW) originaalpinguti on tegelikult INA toodang. Nende karbist leiate tippkvaliteedi.
• SKF: Rootsi laagrigigant. Nende komplektid (sageli tähisega VKMA) on äärmiselt vastupidavad ja sisaldavad kvaliteetseid laagreid, mis on pinguti kestvuse alus.
• Gates: Tuntud eelkõige rihmade tootjana, kuid nende "PowerGrip" komplektid sisaldavad ka väga häid pinguteid (tihti sisseostetud INA-lt või Litensilt).
• Contitech (Continental): Sarnaselt Gatesile pakub täiskomplekte. Saksa kvaliteet, väga usaldusväärne.
• Dayco: Suur tegija, tarnib originaalosi paljudele tootjatele (nt Ford, PSA). Nende pingutid on uuenduslikud ja vastupidavad.
• Litens: Originaalosa tootja paljudele Jaapani ja Ameerika autodele, aga ka Euroopa markidele.

Soovitus on lihtne: rihmasüsteemi puhul ärge koonerdage. Säästetud 20 eurot võib hiljem mootoriremondi näol maksma minna 2000 eurot.

7. Paigaldus ja hooldusnipid

Kui otsustate pingutit ise vahetada või soovite meistri tööd kontrollida, tasub teada paari nüanssi.

Õige pingutusmoment

Pinguti kinnituspolt tuleb kinni keerata tootja poolt ettenähtud momendiga (kasutades dünamomeetrilist võtit). Ülepingutamine võib rikkuda alumiiniumist mootoriploki keerme või pinguti korpuse. Alapingutamine võib viia poldi lahtipõrutamiseni.

Splindi eemaldamine (Grenade Pin)

Uued hüdraulilised või vedrupingutid tulevad sageli karbist välja "lukustatud" asendis, kus splint hoiab vedru pinge all. See splint eemaldatakse alles siis, kui rihm on korrektselt peal. Kui splint eemaldatakse varem, on pingutit väga raske (ja vahel võimatu ilma eritööriistata) tagasi kokku suruda.

Rihma teekond

Enne vana rihma eemaldamist tehke telefoniga pilt rihma teekonnast rullikute vahel. Kaasaegsetel autodel võib soonrihm teha uskumatuid "poognaid" ja hiljem mälu järgi seda paigaldada on keeruline.

Kokkuvõte

Rihmapinguti on mootori üks töökamaid komponente. See tagab, et teie auto käivitub, rool pöörab kergelt ja mootor püsib jahedana. Olgu tegemist hammasrihma või soonrihmaga, pinguti tervis on kriitiline. Pöörake tähelepanu kapoti alt kostuvatele häältele, eelistage remondil alati täiskomplekte (remontkomplekte) ja valige tuntud tootjate varuosad. Nii tagate oma neljarattalise sõbra muretu töö aastateks.