Kuidas teada saada, kas auto piduriklotsid on kulunud?

Kuidas teada saada, kas auto piduriklotsid on kulunud?  

Kuidas teada saada, kas auto piduriklotsid on kulunud? Põhjalik juhend autoomanikule

Auto tehniline seisukord on otseselt seotud nii teie enda, teie kaassõitjate kui ka kõikide teiste liiklejate ohutusega. Üks kõige kriitilisemaid komponente igas sõidukis on selle pidurisüsteem. Kujutage ette olukorda, kus peate maanteekiirusel ootamatult teele jooksnud metslooma või ees järsult peatunud sõiduki tõttu tegema äkkpidurduse. Selles murdosa sekundi jooksul langeb kogu vastutus auto peatamise eest teie pidurisüsteemile, mille kõige eesliinil töötavad piduriklotsid ja pidurikettad.

Piduriklotsid on kuluosad. See tähendab, et nende kulumine ei ole auto rike, vaid normaalne füüsikaline protsess, mis kaasneb igapäevase sõitmisega. Iga kord, kui vajutate piduripedaali, surutakse piduriklotsid tohutu jõuga vastu pöörlevaid pidurikettaid. Selles protsessis muudetakse auto kineetiline energia ehk liikumisenergia hõõrdumise kaudu soojusenergiaks, mis viibki sõiduki peatumiseni. Paratamatult kulutab see pidev hõõrdumine klotside pinda.
 Uued piduriklotsid ja vanad kulunud piduriklotsid
Pilt. Vasakul uued auto piduriklotsid, paremal vanad täiesti kulunud klotsid.
 

Käesolevas ülimalt põhjalikus juhendis lahkame detailideni, kuidas pidurisüsteem töötab, millised on esimesed ja ka kõige kriitilisemad märgid kulunud piduriklotsidest, kuidas neid ise visuaalselt kontrollida, millist materjali eelistada ning vaatame otsa ka tuntumate automudelite spetsiifilistele tüüpvigadele. Loe edasi, et saada teadlikuks autoomanikuks, kes ei jäta oma ohutust juhuse hooleks.

Mis on piduriklotsid ja kuidas need täpselt töötavad?

Enne kulumise märkide juurde asumist on oluline mõista, millest me üldse räägime. Tüüpiline ketaspiduritega süsteem (mis on tänapäeval kasutusel peaaegu kõikide autode esiteljel ja enamikul ka tagateljel) koosneb kolmest peamisest osast: pidurisadulast, pidurikettast ja piduriklotsidest.

Piduriklots koosneb tugevast metallist alusplaadist, mille peale on liimitud või needitud spetsiaalne hõõrdkattematerjal. Kui te vajutate piduripedaali, surub pidurivõimendi ja peasilinder pidurivedeliku mööda voolikuid pidurisadulasse. Sadulas olevad hüdraulilised kolvid lükkavad piduriklotsid vastu piduriketast. See tohutu surve tekitab hõõrdumise. Temperatuurid piduriklotsi ja ketta vahelisel kokkupuutepinnal võivad tavalisel linnasõidul ulatuda paarisaja kraadini, kuid agressiivsel pidurdamisel, mägedes sõites või ringrajal võivad need temperatuurid tõusta isegi üle 600–800 kraadi Celsiuse järgi.
Suur hõõrdumine ja kuumus mis tekib pidurdamisel

Kuna hõõrdematerjal on tahtlikult disainitud olema pehmem kui metallist piduriketas (et säästa kallimat ketast), kulubki see materjal iga pidurdusega mikromeetrite haaval õhemaks. Kui see hõõrdematerjal saab otsa, hakkab klotsi metallist alusplaat hõõrduma otse vastu piduriketta metalli. See on faas, kuhu ükski autoomanik ei tohiks oma sõidukit lasta.

Seitse peamist märki, mis viitavad kulunud piduriklotsidele

Autod on tänapäeval ehitatud viisil, et nad annavad juhile mitmel erineval moel märku, kui midagi hakkab kuluma või purunema. Pidurisüsteem ei ole siinkohal erandiks. Mõned märgid on akustilised, mõned elektroonilised ja mõned on tunda läbi auto rooli või pedaalide. Vaatame need kõik detailselt üle.

1. Kõrgesageduslik kriiksuv, vilisev või kiuksuv heli

See on vaieldamatult kõige levinum ja sageli esimene sümptom, mida autoomanikud märkavad. Enamikule kvaliteetsetele piduriklotsidele on sisse ehitatud spetsiaalne mehaaniline kulumisindikaator. See on väike, kergelt painutatud metallist plekitükk, mis on kinnitatud klotsi alusplaadi külge.

Kui piduriklotsi hõõrdematerjal kulub umbes 2–3 millimeetri paksuseni, hakkab see väike metallist indikaator pidurdamise ajal õrnalt vastu piduriketast hõõrduma. See tekitabki väga spetsiifilist, kõrgesageduslikku vilinat või kriiksumist. Seda heli on sageli kõige paremini kuulda siis, kui sõidate aeglasel kiirusel alla keeratud akendega, näiteks kitsal tänaval või majade vahel, kus heli peegeldub seintelt tagasi. Kui kuulete sellist heli, on see selge meeldetuletus: on aeg broneerida aeg töökotta või hankida uued varuosad.

Piduriklotsid ei pruugi olla alati kulunud, võib olla ka , et pidurikettale on sattunud väikesed kivikesed, liiv või muu mustus, võib see piduri töötamisel tekitada valju vilistavat või kriiskavat heli. Sageli on tegemist olukorraga, kus väike kivi on kiilunud piduriketta ja selle taga asuva kaitsepleki vahele. Sellises olukorras võib aidata piduripuhastusvahendi kasutamine

piduripuhastusvahendi (Brake Cleaner) pihustamine pidurikettale
Pilt. Piduripuhastus vahendi Brake cleaner kasutamine pidurite puhastamiseks.

2. Jube kraapiv, ragisev või metallne heli (Kriitiline!)

Kui te ignoreerite eespool mainitud vilisevat kulumisindikaatorit ja jätkate sõitmist kuude kaupa, kulub hõõrdematerjal lõpuks täielikult ära. Tulemuseks on olukord, mida mehaanikud nimetavad "metall vastu metalli" pidurdamiseks. Terasest piduriklotsi alusplaat surutakse nüüd otse vastu malmist piduriketast.

Sellega kaasnev heli ei ole enam peen vilin, vaid väga vali, ebameeldiv ja madalatooniline kraapimine, jahvatamine või ragin. See heli on sageli nii vali, et on kosta ka suletud akendega ja valjult mängiva raadioga. Kui olete jõudnud sellesse etappi, on olukord ohtlik. Teie auto pidurdusteekond on drastiliselt pikenenud ja te hävitate igal pidurdusel pöördumatult oma pidurikettaid, kraapides neisse sügavaid vagusid. Sellises seisukorras autoga ei tohiks enam liikluses osaleda.

Pidurikettad ja piduriklotsid
Pilt. Auto pidurikettad ja piduriklotsid
 

3. Kulumisanduri märgutuli armatuurlaual

Paljudel kaasaegsetel ja eriti premium-klassi autodel on mehaanilise viliseva pleki asemel (või lisaks sellele) elektrooniline kulumisandur. See on väike juhe, mis on integreeritud otse piduriklotsi hõõrdematerjali sisse.

Kui klots kulub teatud miinimumini (tavaliselt umbes 3 mm), kulub ka see anduri juhe läbi, mis katkestab vooluahela. Auto pardaarvuti registreerib selle katkestuse ja süütab armatuurlaual vastava hoiatustule. See tuli on tavaliselt kollane või punane, sageli kujutab see ringi, mille ümber on katkendlikud sulud: (O). Kui see tuli süttib, on teil tavaliselt veel piisavalt aega (mõnisada kilomeetrit), et ohutult töökotta jõuda ja varuosad ära vahetada.
kulunud piduriklotside märgutuli auto armatuurlauas
 

4. Piduripedaali või rooli vibreerimine ja pulseerimine

Kui vajutate piduripedaali ja tunnete, et pedaal hakkab jala all tugevalt vibreerima või pulseerima, või rool hakkab käes värisema, viitab see probleemidele piduriketastega, mis on tihedalt seotud klotside tööga.

Seda nimetatakse sageli "kõverateks ketasteks", kuigi tegelikult on probleem tihti ketta paksuse varieerumises (Disc Thickness Variation - DTV). See juhtub, kui kulunud või ülekuumenenud piduriklotsid jätavad ebaühtlaselt oma materjali ketta pinnale, või kui ketas on ekstreemse kuumuse ja järsu jahtumise (näiteks kuumade piduritega sügavast lögast läbi sõites) tõttu deformeerunud. Vibreeriv rool viitab tavaliselt esisilla probleemidele, vibreeriv auto kere või istmik aga tagasilla piduritele. Mõlemal juhul tuleb vahetada nii kettad kui ka klotsid kompleksis.

5. Auto kisub pidurdamisel ühele poole

Kui auto rool on otse ja te vajutate pidurit, peaks sõiduk peatuma sujuvalt otsesuunas. Kui tunnete, et auto tahab vägisi kiskuda vasakule või paremale, näitab see ebaühtlast pidurdusjõudu sildadel. Sellel võib olla mitu põhjust, kuid üks levinumaid on see, et ühe ratta piduriklotsid on oluliselt rohkem kulunud kui teisel, või on ühe poole klotsid kiilunud kinni mustuse ja rooste tõttu.

Samuti võib probleem olla pidurisadula kinni kiilunud juhtsiinides (liugurites) või pidurikolvis endas. Kui pidurisadul ei saa vabalt liikuda, surutakse ketast ainult ühelt poolt või ei vabastata klotse pärast pidurdamist täielikult, mis viib padja kiire ja asümmeetrilise kulumiseni.

6. Pehme, vetruv või liiga sügavale vajuv piduripedaal

Korras pidurisüsteemi puhul peab piduripedaal tunduma kindel ja rakenduma juba pedaali käigu esimeses kolmandikus. Kui pedaal tundub ootamatult "käsnane", vetruv või peate selle peaaegu põrandani vajutama, et autot seisma saada, on tegemist tõsise ohuga.

Väga kulunud klotside puhul peavad pidurisadula kolvid liikuma palju kaugemale oma algsest asendist, et klotse vastu ketast suruda. See nõuab rohkem pidurivedelikku, mis võib langetada vedelikutaset reservuaaris. Kui pedaal vajub põhja, võib probleem olla ka pidurivedeliku keemises (kui hõõrdumine on liiga suur ja vedelik on vana ning kogunud endasse niiskust) või lausa lekkivas pidurisüsteemis. See sümptom nõuab kohest ja edasilükkamatut tehnilist kontrolli.

7. Märgatavalt pikenenud pidurdusteekond

Mõnikord ei pruugi te kuulda ühtegi vilinat ega näha ühtegi tulukest armatuuris, kuid pikaajalise kulumise tulemusena halveneb pidurite efektiivsus tasapisi. Te ei pruugi seda igapäevaselt tajuda, sest harjute sellega. Kuid kui märkate, et maanteelt maha keerates peate pedaali vajutama oluliselt tugevamalt ja varem kui näiteks aasta tagasi, on hõõrdematerjal kaotanud oma esialgsed omadused. Materjal võib olla kuumuse tõttu "klaasistunud" (pind on muutunud kõvaks, läikivaks ja libedaks), mis tähendab, et isegi kui paksust on järel, ei paku klots enam piisavat hõõrdumist.

Kuidas ise visuaalselt piduriklotse kontrollida?

Te ei pea olema paberitega mehaanik, et oma auto piduriklotside seisukorda hinnata. Enamikul juhtudel saab seda teha isegi rattaid alt võtmata, kui teie autol on piisavalt suurte vahedega valuveljed.

Samm-sammuline juhend:

  1. Parkige auto tasasele pinnale: Veenduge, et mootor on seisatud, auto on käigul (või P-asendis) ja käsipidur on peal. Oodake, kuni pidurid on täielikult jahtunud – pärast sõitu võivad need olla ohtlikult kuumad!
  2. Võtke appi taskulamp: Isegi päeval on rattakoobastes pime. Kasutage oma nutitelefoni taskulampi.
  3. Vaadake läbi velje kodarate: Suunake valgus pidurisadulale (suur metallkomponent, mis istub piduriketta peal nagu klamber).
  4. Leidke üles piduriklots: Te peate vaatama kohta, kus pidurisadul puutub kokku pidurikettaga. Te näete metallist alusplaati ja selle ning piduriketta vahel olevat hõõrdematerjali.
  5. Hinnake paksust: Üldine rusikareegel on, et kui hõõrdematerjali paksus (ainult pehmem osa, ärge arvestage metallist alusplaati) on vähem kui 3 millimeetrit (umbes kahe kokkupandud kaheeurose mündi paksus), on aeg planeerida vahetus. Kui paksust on järel 1-2 mm, on vahetus kriitiliselt kiireloomuline.
  6. Sisemiste klotside kontroll: Pidage meeles, et igal rattal on kaks klotsi – välimine ja sisemine. Läbi velje näete tavaliselt vaid välimist. Sageli kulub aga just sisemine klots (millele surub otse kolb) kiiremini. Täpse pildi saamiseks on parim lahendus ratas auto tungrauaga üles tõsta ja eemaldada, mis annab täieliku vaate kogu pidurisadulale ja ketta mõlemale poolele.

Erinevat tüüpi piduriklotsid: Milline materjal valida?

Kui on aeg uusi osi osta, märkate, et valik on kirju. Piduriklotsid jagunevad oma materjali koostiselt laias laastus kolme põhikategooriasse. Õige valik sõltub teie sõidustiilist, autost ja eelarvest.

Orgaanilised piduriklotsid (NAO - Non-Asbestos Organic)

Vanasti tehti piduriklotse asbestist, mis keelustati selle kantserogeensete omaduste tõttu. Tänapäevased orgaanilised klotsid on valmistatud segust, mis sisaldab klaasi, kummi, kevlarit, süsinikku ja muid orgaanilisi ühendeid, mis on seotud kuumuskindla vaiguga.

Plussid: Väga vaiksed, toodavad vähem agressiivset piduritolmu (ei riku velgi), säästavad pidurikettaid kulumise eest, üsna soodsa hinnaga.
Miinused: Kuluvad kõige kiiremini, ei talu hästi suurt kuumust (võivad agressiivsel sõidul üle kuumeneda ja kaotada pidurdusvõime ehk tekib brake fade), pehmem piduripedaali tunnetus. Sobivad ideaalselt kergetele autodele ja rahulikuks linnasõiduks.

Poolmetallist (Semi-Metallic) piduriklotsid

Kõige levinum piduriklotsi tüüp maailmas. Need sisaldavad 30% kuni 65% ulatuses metalli (terasvill, raud, vask, messing), mis on segatud grafiidi ja määrdeainetega.

Plussid: Suurepärane pidurdusjõud laias temperatuurivahemikus, juhivad väga hästi soojust eemale, on vastupidavad ja pika elueaga. Sobivad hästi raskematele autodele, maasturitele ja sportlikumaks sõiduks.
Miinused: Võivad olla mürarikkamad (kalduvus kriuksuda), toodavad palju musta ja rasket piduritolmu, mis määrib velgi, ning on abrasiivsemad ehk kulutavad pidurikettaid kiiremini kui orgaanilised klotsid.

Keraamilised piduriklotsid

Kõige modernsem tehnoloogia, kus hõõrdematerjal koosneb tihedast keraamilisest segust ja vasekiududest. Neid peetakse sageli parimaks valikuks igapäevasele luksus- ja tavasõidukile.

Plussid: Erakordselt vaiksed, pika elueaga, toodavad väga vähe tolmu ja see tolm on heledat värvi, mis ei muuda velgi mustaks. Hoiavad hästi oma kuju ja pakuvad stabiilset pidurdamist iga ilmaga.
Miinused: Kõige kallim hind. Ei sobi puhtaverelisteks ringrajasõitudeks, kuna äärmuslikel temperatuuridel ei suuda nad soojust sama hästi hajutada kui poolmetallist klotsid.

Tuntumad ja usaldusväärseimad varuosade brändid

Turul on sadu tootjaid, kuid pidurite puhul ei tasu odavaimat "no-name" brändi eelistada. Halva kvaliteediga klots võib rebeneda alusplaadi küljest lahti, tekitada meeletult müra või pikendada ohtlikult pidurdusteekonda. Siin on mõned maailma tipptootjad, kelle toodangule võite alati kindel olla:

  • Brembo: Itaalia gigant, mis on tuntud oma punaste pidurisadulate ja sportlike süsteemide poolest. Toodavad esmaklassilisi klotse nii tava- kui ka sportautodele, keskendudes suurepärasele soojushajuvusele ja lühikesele pidurdusteekonnale.
  • ATE: Paljude Saksa autotootjate (VW, BMW, Mercedes) originaalvaruosa (OEM) tarnija. Väga kõrge kvaliteet. Eriti tuntud on nende "ATE Ceramic" seeria, mis hoiab veljed puhtana.
  • Bosch: Ülemaailmne tehnoloogiahiid, kelle pidurisüsteemid on esindatud peaaegu igal automargil. Pakuvad kindlat Saksa kvaliteeti, vaikset tööd ja pikaealisust.
  • TRW: Väga laia valikuga tootja. Tuntud oma uuendusliku "Cotec" katte poolest, mis tagab maksimaalse pidurdusjõu kohe esimesest kilomeetrist alates, kõrvaldades vajaduse pikaajaliseks sissesõiduks.
  • Zimmermann: Tuntud eelkõige oma "Z-Coat" korrosioonikaitsega piduriketaste poolest, kuid toodavad ka ideaalselt sobivaid piduriklotse. Hea valik karmides kliimatingimustes.
  • Ferodo: Bränd, millel on sügavad juured autospordis. Nende "Eco-Friction" klotsid on keskkonnasõbralikud (vasevabad), pakkudes samal ajal tippklassi sooritust.
  • Textar: Premium-bränd, mille fookuses on täpsus ja kvaliteet. Kasutatakse sageli luksusautode ja raskete linnamaasturite originaalvarustusena.

Enamlevinud automudelid ja nende pidurisüsteemide omapärad ja tüüpvead

Kuigi füüsika on iga auto puhul sama, on erinevatel autotootjatel ja platvormidel oma spetsiifilised "käitumismustrid" ja vead, mida tasub teada.

Volkswagen Golf / Škoda Octavia / Audi A3 (MQB platvorm)

Need on meie teedel ühed levinuimad autod. Klassikaline anomaalia, mis paljusid omanikke üllatab, on see, et tagumised piduriklotsid kuluvad sageli kiiremini kui eesmised. Aastakümneid oli reegel, et auto esipidurid teevad 70% tööst ja kuluvad poole kiiremini. Nendel mudelitel on aga sageli elektrooniline seisupidur (EPB) ja Auto-Hold funktsioon, mis rakendab igal foori taga seismisel tagumisi pidureid. Samuti kasutab stabiilsuskontroll (ESC) tagumisi pidureid auto trajektoori korrigeerimiseks. Teine levinud tüüpviga on tagumiste pidurisadulate liugurtihvtide kinniroostetamine, mistõttu klotsid jäävad peale ja kuluvad viltu.

BMW 3. seeria ja 5. seeria (F- ja G-seeriad)

Sarnaselt VAG grupi autodele kurdavad paljud kaasaegsete BMW-de omanikud tagumiste klotside müstiliselt lühikese eluea üle. BMW on tagaveoline või tagasilla fookusega nelikveoline. Nende dünaamiline stabiilsuskontroll (DSC) on programmeeritud nii, et see pidurdab kurvides sisekurvi poolseid tagarattaid, et aidata autol paremini kurvi siseneda (Torque Vectoring). Kui teil on agressiivsem sõidustiil, "sööb" auto ise märkamatult oma tagumisi piduriklotse, et hoida teid teel.

Toyota Corolla ja RAV4 (Eriti hübriidmudelid)

Toyota on tuntud oma töökindluse poolest. Hübriidmudelite puhul on piduriklotside eluiga anomaalselt pikk – pole harv juhus, kui tehaseklotsidega sõidetakse 100 000 km või enamgi. See tuleneb regeneratiivsest pidurdamisest, kus auto pidurdamiseks kasutatakse elektrimootorit, mis laeb samal ajal akut, ning mehaanilisi pidureid rakendatakse vaid viimasel hetkel enne täielikku peatumist. Kuid sellel on varjukülg: tüüpviga on pidurite kinniroostetamine. Kuna kettaid ja klotse kasutatakse nii vähe, ei puhastata neid hõõrdumise käigus piisavalt. Talvine teesool ja niiskus panevad liugurid ja sadulad kinni kiiluma. Hübriidide omanikud peavad laskma oma pidureid regulaarselt lahti võtta, puhastada ja määrida, isegi kui klotsil on paksust küllaga.

Honda Civic ja CR-V

Honda pidurisüsteemid on üldiselt väga töökindlad ja pakuvad pehmet ning prognoositavat pedaalitunnetust. Kuid tehase poolt paigaldatud piduriklotsid on sageli üsna pehmed. See tähendab head pidurdusvõimet, kuid klotsid kipuvad kuluma keskmisest kiiremini ning toodavad märkimisväärses koguses piduritolmu. Civicute omanikud märkavad sageli, et esiveljed on juba nädal pärast pesu taas musta tolmukihiga kaetud.

Mercedes-Benz C- ja E-klass

Luksusautode puhul, eriti raskemate mudelite puhul, on piduritele langev koormus suur. Mercedese süsteemid on efektiivsed, kuid väga tundlikud kulumisele. Üks spetsiifiline murekoht on sageli piduriketaste enneaegne kulumine. Mercedese originaalklotsid on sageli poolmetallist seguga, mis on üsna abrasiivne. Kliendid peavad tihti vahetama nii klotse kui ka kettaid üheaegselt, sest ketta minimaalne lubatud paksus saavutatakse samaaegselt klotside kulumisega.

Volvo XC60 ja XC90

Rootsi luksusmaasturid on tuntud oma ohutuse ja massiivsuse poolest. Nende autode suur tühimass (eriti pistikhübriididel) paneb esipidurisüsteemile tohutu pinge. Esimesed piduriklotsid ja kettad on Volvo maasturitel selged kuluartiklid, mis vajavad raske jalaga juhtide puhul vahetust tihemini kui kergematel sõiduautodel. Dünaamiline sõit raske autoga kuumutab süsteemi kiiresti, mistõttu on neil mudelitel kvaliteetsete (nt keraamiliste või tugevdatud poolmetallist) varuosade valik kriitilise tähtsusega.

Mis juhtub, kui viivitate klotside vahetamisega liiga kaua?

Kui ignoreerite kriiksumist ja hoiatustulesid, ei lähe asjad lihtsalt "veidi halvemaks", vaid eskaleeruvad kiiresti väga kulukaks ja ohtlikuks olukorraks.

  1. Rikutud pidurikettad: Kui hõõrdematerjal kaob, kraabib metallist alusplaat piduriketta pinda. See teeb ketta pinnale sügavad vaod. Sellist ketast ei saa enam päästa – kui lõpuks poodi lähete, peate ostma uued klotsid JA uued kettad (mis maksavad klotsidest tunduvalt rohkem).
  2. Rikutud pidurisadulad: Kui klotsid on üliõhukesed, peavad sadula kolvid tulema oma pesast maksimaalselt välja. Selles asendis on nad väga haavatavad mustusele, niiskusele ja korrosioonile. Kolb võib kinni kiiluda või tihendid rebeneda, mis toob kaasa sadula remondi või isegi vahetuse vajaduse.
  3. Kuumakahjustused: Metall vastu metalli hõõrdumine tekitab kordades rohkem soojust kui normaalne pidurdamine. See äärmuslik kuumus võib keema ajada pidurivedeliku, sulatada andurite juhtmeid ja kahjustada rattalaagreid.
  4. Eluohtlik olukord: Metall ei haaku metalliga nii, nagu hõõrdematerjal. Pidurite efektiivsus kaob, pidurdusteekond võib pikeneda kümnete meetrite võrra ja auto võib pidurdades kaotada juhitavuse.

Kuidas pikendada oma piduriklotside eluiga?

Kuigi piduriklotsid on kuluosad, saab iga juht oma käitumisega nende eluiga märkimisväärselt pikendada:

  • Kasutage mootoriga pidurdamist: Eriti manuaalkäigukastiga autodel, aga ka automaatidel (lülitades madalamale käigule) saab hoo maha võtmiseks kasutada mootori kompressiooni. See vähendab rataste piduritele langevat koormust. Eriti oluline on see pikkadel langustel (mägedes) sõites.
  • Vaadake kaugemale ette: Sujuv sõidustiil on pidurite parim sõber. Kui näete eemalt, et fooris süttib punane tuli, võtke jalg gaasipedaalilt ja laske autol vabalt veereda, selle asemel, et sõita viimase hetkeni ja siis tugevalt pidurdada.
  • Vabanege liigsest koormast: Iga lisakilo pagasiruumis on mass, mille peatamiseks peavad pidurid lisatööd tegema. Kui te ei vaja auto katusel olevat suusaboksi ega pagasiruumis raskeid tööriistu, eemaldage need.
  • Regulaarne hooldus on võti: Kord aastas, näiteks kevadise rehvivahetuse ajal, tuleks lasta mehaanikul pidurisadulad puhastada ja liugurtihvtid spetsiaalse kuumuskindla määrdega määrida. See tagab, et klotsid liiguvad vabalt, ei jää peale ega kulu viltu.
  • Vahetage pidurivedelikku: Pidurivedelik on hügroskoopne, mis tähendab, et see imab endasse õhuniiskust. Vana ja märg vedelik langetab süsteemi keemistemperatuuri ja soodustab roostetamist piduritorudes ja sadulates. Pidurivedelikku tuleks vahetada iga kahe aasta tagant.
Pidurivedeliku kvaliteedi kontrollimine spetsiaalse testriga
Pilt. Pidurivedeliku kvaliteedi kontrollimine spetsiaalse testriga.

Piduriketaste roll ja miks neid sageli koos klotsidega vahetatakse

Ei saa rääkida piduriklotsidest, rääkimata piduriketastest. Need on lahutamatud partnerid. Kui ostate uued klotsid, aga teie vanad kettad on soonilised, roostes või kulunud alla miinimumpaksuse, rikuvad need halvad kettad teie uued klotsid väga lühikese ajaga. Uus sile klots ei suuda "istuda" soontesse kulunud kettale, mis vähendab pidurduspinda ja tekitab vibratsiooni.

Tänapäeva autodel on soovituslik reegel: iga teise klotsivahetusega tuleb vahetada ka pidurikettad. Siiski, kui teie kettad on jäänud õhemaks kui tootja poolt ketta servale stantsitud miinimumpaksus (MIN TH), tuleb need vahetada koheselt. Kulunud ja liiga õhuke ketas ei suuda kuumust hajutada ja võib äärmuslikul pidurdamisel lihtsalt pooleks praguneda.
Piduriketta paksuse mõõtmine
Pilt. Piduriketta paksuse mõõtmine.
 

Kokkuvõte

Piduriklotside kulumise jälgimine ei ole midagi, mis tuleks jätta ainult iga-aastase tehnoülevaatuse hooleks. Kui te märkate sõidu ajal kriiksumist, ragisemist, rooli vibratsiooni, armatuuris süttinud hoiatustuld või tunnete, et auto pidurdab varasemast kesisemalt, on see teie auto viis öelda teile, et on aeg tegutseda.

Visuaalne kontroll on lihtne – paksust peab olema vähemalt 3 millimeetrit. Õigeaegne sekkumine säästab teid palju suurematest remondiarvetest (näiteks piduriketaste ja -sadulate vahetusest) ning, mis kõige tähtsam, tagab, et teie auto suudab teid ja teie peret ohtlikus olukorras turvaliselt ja õigeaegselt peatada.

Valige kvaliteetne varuosa usaldusväärsetelt brändidelt nagu Brembo, Bosch või TRW, laske spetsialistil süsteem korralikult puhastada ning nautige taas kindlat ja turvalist sõitu!


Uued piduriklotsid oma autole saad osta siit!