0
0.00 €

Artiklid

Tehnika Maailm: Suur proovikivi talverehvid 205/55R16 (2013)

Tehnika Maailm: Suur proovikivi talverehvid 205/55R16 (2013)
Veel mõne aasta eest oli talverehvide ostmine suhteliselt lihtne. Kes tahtis paremat pidamist, ostis naastrehvid. Kes eelistas mugavamat veeremist, lamellrehvid. Kallim rehv oli reeglina parem ja mainekate valmistajate toodangul suuremat vahet ei olnud. Nüüd need asjad enam nii lihtsad ei ole.
Naastrehvide kohta käivaid seadusi on kogu aeg karmimaks muudetud. Aastatega on talve „lühemaks tehtud“ ehk siis kärbitud perioodi, mil naastrehvide kasutamine on lubatud, siis on reguleeritud 

Tehnika Maailm: Suur proovikivi talverehvid 205/55R16 (2013)

naastude kaalu ja asetust ning arvu, rääkimata sellest, kui palju tohivad naastud rehvi pinnast välja ulatuda. Eesmärgiks on olnud vähendada teede kulumist ja tolmu tekkimist ning nendest tulenevaid kahjusid majandusele ja tervisele. Kindlasti on eesmärgile ka lähemale liigutud, aga tänavad on kevadel endiselt tolmused ja pole isegi teada, kas selles tolmus on rohkem naastude kraabitud asfalti või talvel maha puistatud soola. Tänavate lappimine on samuti igakevadine nuhtlus. Iseküsimus, kui palju just naastrehvid selles süüdi on, igatahes on eksperdid – ja „eksperdid” – siin erinevatel arvamustel. Naastude arvu ja omaduste piiramine tähendab üldiselt, et rehvipidamine jääl väheneb. Rehvitehnoloogia areng on seda tublisti kompenseerinud aga mõnes olukorras on ainult naastrehv see, mis pidamise ja turvalisuse tagab. Siiski on lamellrehvide areng olnud kiirem ja on jõutud selleni, et parimad lamellrehvid on isegi siledal jääl parema pidamisega kui kehvemad naastrehvid.
Kui naaste on vähe, nende kuju ja asetus ebaõnnestunud ning rehvisegu kõva, siis ei saa naastrehv tõeliste talveolude jaoks projekteeritud pehmele lamellrehvile vastu. Vähem või rohkem naaste? 2013. aasta juulist jõustus määrus, millega naastude arvu veelgi piirati. Oma toodangule müügiluba taotlev valmistaja tohib kasutada mitte rohkem kui 50 naastu rehvi veerepinna meetri kohta. Testitud rehvide läbimõõt on umbes 63 cm ja ümbermõõt seega 2 meetrit. Sellisel rehvil võib niisiis olla 100 naastu – kui valmistaja otsustab paberimajanduse korda ajada ja toodangu turule müüki saata. Ent on teinegi võimalus. Kui valmistaja suudab tõestada, et rehv kulutab teed teatud piirmäärast vähem, siis võib naaste panna ükskõik kui palju ja kas või sentimeetripikkusi jäänaelu. Nii ongi mõned tootjad näinud antud piirangus hoopis võimalust arendada paremat pidamist võimaldavaid naastrehve. Kas peab ja kuidas kulub? Mida rohkem naaste, seda parem on pidamine – aga seda ainult teatud piirini. Mingil hetkel osutub ühe naastu mõju tee pinnale nii väikeseks, et pidamine hakkab kehvemaks jääma. Seega pole ülemäärane naastude lisamine mõistlik lahendus. Liiatigi võib see tekitada probleeme juhitavusega, tekitada suuremat müra ja suurendada rehvi omahinda.
Tehnika Maailm: Suur proovikivi talverehvid 205/55R16 (2013) Tehnika Maailm: Suur proovikivi talverehvid 205/55R16 (2013) Tehnika Maailm: Suur proovikivi talverehvid 205/55R16 (2013) Tehnika Maailm: Suur proovikivi talverehvid 205/55R16 (2013)
Ilma muutumine võib katse ära rikkuda ja nii tuleks kõike teha võimalikult kiiresti. Kohapeal rataste vahetamine võtab oluliselt vähem aega kui selleks eraldi halli sõitmine. Tee kulumise poolelt vaadates on pilt samasugune. Lamellrehv asfalti ei kraabi, aga kui rehvi pind oleks üleni naastudega kaetud, siis ega selline rehv ka kuigi palju kulutaks – ükski naast ei suruks asfalti suure jõuga (sellega on umbes nagu naeltest voodil lebava fakiiriga). Kusagil on optimaalne piir, kui palju naaste tasub rehvisse panna, aga selle piiri leidmine ja uudistoote arendamine on aeglane ja kallis tegevus. Uus Nokian Hakkapeliitta 8 on esimene oluline samm uue rehviseaduse ärakasutamisel. Naaste on tublisti rohkem kui ühelgi teisel, topelt rohkem kui näiteks Michelinil ja seda on pildi pealt selgesti näha. Kunagi varem pole rehvitestis naastrehvide vahel olnud nii suuri erinevusi. Kas naastrehvid päästavad elusid või hoopis vastupidi? Teede kulumist ja tänavate tolmuga seotud probleeme on mitmel pool korduvalt uuritud. Peaaegu alati on jõutud samasuguse lõppjärelduseni: naastud kulutavad teed, kuid suurendavad turvalisust.
Turvalisus tuleb mitte ainult naastrehvide paremast pidamisest, vaid sellestki, et need teevad teepinna karedamaks ka lamellrehvide jaoks ehk siis parandavad nendegi pidamist. See kõik on loogiline ja hõlpsasti mõistetav. Järgmised küsimused on aga keerulisemad. Kui palju tolmu tekitab naastrehv ja kui palju on pärit mujalt? Kui suur kogus tolmu tekitab tervisekahjustusi ja milline on naastrehvide osa selles? Kui palju lisanduks avariisid, kui naastrehvide kasutamine väheneks? Kui suur osa autodest peaks kasutama naastrehve, et talvised teed oleksid karedad ja hea pidamisega? Või saaks teha teed kuidagi turvalisemaks ka hoopis ilma naastrehvideta? Veel keerulisem ülesanne oleks kõik need küsimused rahasse ümber arvestada ja siis otsustada, kas on mõistlik rääkida naastrehvide ka-sutamise piiramisest.
Ja mis on tervise hind? Kas on parem saada avariis vigastada või haigestuda tänavatolmu tagajärjel? Kui naastrehve jääb vähemaks, siis avariide arv tõenäoliselt suureneb. Ja kui ei jää vähemaks, siis jätkuvad probleemid tolmuga. Kõigest sellest oleks vaja saada võimalikult palju erapooletuid ja põhjalikke teadmisi. Kindlasti tuleks aga vältida vaid eelarvamustele tuginevaid otsuseid. Valikuvabadus Üksikisikul ei tasu naast- ja lamellrehvide kasutamise eetiliste probleemide pärast liigselt pead vaevata. Valik tuleb teha oma vajadustele vastavalt ja võtta need, mis paremini sobivad. Kui talvel ootavad ees libedad teed, on naastrehvid kindlamad. Tasuta kaasaandeks on valjem rehvimüra. Vaikust ja mugavust eelistades on lamellrehvid hea valik, aga tuleb arvestada, et mõnes olukorras on avariioht nendega suurem. Igal juhul võiks testi tulemused läbi lugeda ja valida just need rehvid, mis on arenguga kaasa läinud ja omadustelt kõige sobivamad. Erinevused on harvanähtavalt suured. Mõned valmistajad on pannud rõhku pidamisele jääl, mõned aga asfaldiomadustele. Ühes või teises tuleb aga järele anda, olgu tegemist siis naast- või lamellrehvidega.
Allikas: Tekniikan Maailma
1 Nokian Hakkapeliitta 8 Koondhinne: 8,6 
Nokian Hakkapeliitta 8 + Erakordne pidamine jääl
+ Juhitavus talveoludes
 
- Keskpärased omadused asfaldil
Pirelli Ice Zero  Koondhinne: 8,5
  Pirelli Ice Zero + Pidamine jääl ja lumel
+ Juhitavus talveoludes
 
- Müra
Continental ContiIceContact Koondhinne: 8,2
Continental ContiIceContact + Pidamine jääl ja lumel 
Juhitavus kõigis oludes
 
Veeretakistus
Gislaved Nord*Frost 100 Koondhinne: 8,2
 Gislaved Nord*Frost 100 + Rahulik juhitavus jääl ja lumel
- Pidamine ja juhitavus märjal asfaldil
4 Goodyear UltraGrip Ice Arctic  Koondhinne: 7,8
Goodyear UltraGrip Ice Arctic + Pidamine lumel 
Veeretakistus
 
- Pidamine kuival asfaldil 
Hankook Winter i*Pike RS W419 Koondhinne: 7,8
 Hankook Winter i*Pike RS W419 + Pidamine lumel
+ Juhitavus jääl
 
- Pidurdamine märjal asfaldil
Bridgestone Blizzak Spike-01 Koondhinne: 7,7
 Bridgestone Blizzak Spike-01 + Pidamine ja juhitavus lumel
 
- Pidamine ja juhitavus kuival asfaldil, veeretakistus
8 Michelin X-Ice North 3 Koondhinne: 7,4
 Michelin X-Ice North 3 + Rahulik juhitavus
 
- Pidamine ja juhitavus kuival teel, veeretakistus
9 BFGoodrich g-Force stud  Koondhinne: 7,3
 BFGoodrich g-Force stud + Asfaldiomadused
+ Müratase
 
- Keskpärane pidamine jääl ja lumel
10 Toyo Observe G3-Ice Koondhinne: 6,9
Toyo Observe G3-Ice Pidurdamine lumel
 
Omadused märjal asfaldil
Juhitavus kuiva ilmaga
11  Aurora Winter Route Master UW71 Koondhinne: 6,6
 Aurora Winter Route Master UW71 + Pidamine asfaldil
 
- Pidamine jääl ja lumel
- Müratase
12 GT Radial Champiro Ice Pro  Koondhinne: 6,3
 GT Radial Champiro Ice Pro + Pidamine märjal asfaldil
 
- Pidamine lumel ja jääl 
- Juhitavus lumel
 
LÕPPHINNANG Lamellrehvid
1 Michelin X-ice Xi3 Koondhinne: 7,6
 Michelin X-ice Xi3 + Rahulik juhitavus igas olukorras, suunakindlus
 
- Pidurdamine jääl
2 Nokian Hakkapeliitta R2  Koondhinne: 7,5
Nokian Hakkapeliitta R2 + Pidamine ja juhitavus talveltingimustes, veeretakistus
 
- Käitumine kuival asfaldil
3 Pirelli Winter IceControl Koondhinne: 7,2
 Pirelli Winter IceControl + Pidamine jääl ja lumel 
+ Müratase
 
- Käitumine märjal asfaldil
 3 Bridgestone Blizzak WS70 Koondhinne: 7,2
Bridgestone Blizzak WS70 + Pidamine jääl ja lumel 
Müratase
 
Pidamine märjal asfaldil
5 Continental ContiVikingContact 5  Koondhinne: 7,0
 Continental ContiVikingContact 5 + Pidamine ja juhitavus lumel
+ Müratase
 
- Käitumine märjal asfaldil
6 Vredestein Nord-Trac 2  Koondhinne: 6,8
Vredestein Nord-Trac 2 + Pidurdamine märjal asfaldil
 
- Äkiline käitumine jääl ja lumel
7 Debica Frigo 2 Koondhinne: 6,6
 Debica Frigo 2 + Veeretakistus
 
- Pidamine jääl 
- Juhitavus jääl
8 Fulda Kristall Montero 3  Koondhinne: 6,5
 Fulda Kristall Montero 3 + Pidamine ja juhitavus asfaldil
+ Suunakindlus
 
Talveomadused

X
Järelmaksu kalkulaator
Hind 0 €
Kogus
Summa 0 €
Periood  
Sissemaksu suurus  
Kuumakse
0 €
loading