Auto Õhkvedrustus ja Selle Osad: Kõik, Mida Pead Teadma
Õhkvedrustus on kaasaegne tehnoloogia, mis tagab sõiduki sujuva ja reguleeritava sõiduelamuse. Erinevalt traditsioonilisest vedrustusest, mis kasutab metallist vedrusid, tugineb õhkvedrustus suruõhule, mida juhivad elektroonilised ja mehhaanilised komponendid. See artikkel selgitab, kuidas õhkvedrustus töötab ja millised on selle põhikomponendid, sealhulgas õhkvedru, amortisaator, lõõts, kompressor ja muud olulised osad.
Mis on Õhkvedrustus?
Õhkvedrustus on sõiduki vedrustussüsteem, mis kasutab õhku, et tagada pehmendatud sõit ja reguleeritav kliirens. See süleb nii sõidumugavust kui ka praktilisust, kuna suudab automaatselt kohanduda erinevate koormuste ja teetingimustega. Õhkvedrustussüsteem on tavaline luksusautodes, maasturites ja kaubikutes.
Joonis 1 (Raskeveoki õhkvedrustuse süsteem)
1. Õhkvedru (inglise keeles Air spring, Bellow, Air bag)
2. Amortisaator (inglise keeles Shock absorber or Damper)
3. Alumine õõtshoob (inglise keeles Lower Control arm)
4. Ülemine õõtshoob (inglise keeles Upper control arm)
5. Sillatala (inglise keeles Cross Member)
Õhkvedrustuse Põhikomponendid
Et mõista õhkvedrustuse tööd, tuleb tutvuda selle peamiste osadega. Allpool on üksikasjalik ülevaade iga komponendi rollist ja tähtsusest.
1. Õhkvedru (inglise keeles Air spring, Bellow, Air bag)
Õhkvedru on keskne komponent, mis asendab traditsioonilisi metallvedrusid. See koosneb elastsetest lõõtsadest (bellows), mis hoiavad suruõhku. Õhkvedru:
Toetab sõiduki kaalu.
Kohandab sõiduki kõrgust vastavalt vajadusele.
Pehmendab teekonarlustest tingitud vibratsioone.
2. Lõõts (Bellow)
Lõõts ehk õhukott on õhkvedru painduv osa, mis mahutab suruõhku. Lõõtsad on valmistatud tugevast kummist ja kangaga kaetud materjalist, et taluda suurt koormust ja survekõikumisi. See tagab sõiduki vedrustuse paindlikkuse ja vastupidavuse.
3. Amortisaator (Shock Absorber)
Amortisaatorid on kriitilised osad, mis töötavad koos õhkvedrudega, et kontrollida sõiduki liikumist. Kuigi õhkvedru pakub pehmendust, vastutavad amortisaatorid:
Vedrustuse liikumise summutamise eest.
Sõidustabiilsuse parandamise eest kurvides ja ebatasastel teedel.
Liikumise "põrkumise" kontrollimise eest.
4. Õhukompressor
Õhukompressor on süsteemi "süda," mis toodab suruõhku ja suunab selle õhkvedrudesse. See elektriline pump töötab vastavalt juhtploki käsklustele, et:
Tõsta sõiduki kõrgust.
Tagada stabiilne õhurõhk vedrustuses.
5. Õhupaak (Reservuaar)
Õhupaak salvestab suruõhku, et vajadusel kiirelt reguleerida õhkvedrustuse kõrgust ja tööd ilma kompressorit üle koormamata. See aitab säilitada sülemat süsteemi töökindlust ja pikendab kompressori eluiga.
6. Rõhuregulaatorid
Rõhuregulaatorid juhivad õhu liikumist õhkvedrudesse ja nendest välja, tagades optimaalse rõhu iga vedru jaoks. See hoiab sõiduki tasakaalus ja väldib liigset üle- või alarõhku.
7. Elektrooniline Kontrollmoodul (ECU)
Kontrollmoodul on õhkvedrustuse "aju," mis koordineerib kogu süsteemi tööd. Selle funktsioonid hõlmavad:
Andmete kogumist kõrgusanduritelt ja rõhuanduritelt.
Kompressori ja ventiilide juhtimist.
Kõrguse ja vedrustuse kõvaduse automaatset reguleerimist.
8. Kõrgusandurid
Kõrgusandurid tuvastavad sõiduki kõrguse igas nurgas ja annavad infot ECU-le, et see saaks kohandada õhkvedrustuse tööd.
9. Juhtplokk ja Kasutajaliides
Juhtplokk võimaldab juhil manuaalselt reguleerida õhkvedrustust, näiteks tõsta või langetada sõiduki kõrgust vastavalt teetingimustele. See võib olla nupupaneeli või puutetundliku ekraani kujul.
Muud Osad ja Tarvikud
Ventilatsiooniventiilid: Kontrollivad õhu vabanemist õhkvedrustusest.
Tagasivoolufiltrid: Tagavad, et sõiduki süsteemisse ei satuks tolmu ega niiskust.
Kaablid ja ühendused: Tagavad elektrooniliste ja mehhaaniliste osade omavahelise koostöö.
Kaitsekatted: Kaitsevad õhkvedrusid ja lõõtsasid mustuse ja niiskuse eest.
Õhkvedrustuse Eelised ja Puudused
Eelised:
Kohandatav sõidukõrgus: Sobib nii maanteesõiduks kui ka raskete tingimuste jaoks.
Suurem sõidumugavus: Pehmendab teekõrvalekaldeid tõhusamalt kui traditsiooniline vedrustus.
Parem stabiilsus: Automaatne koormuse jaotamine tagab kindlama juhitavuse.
Puudused:
Kõrgem hind: Nii alginvesteering kui ka hoolduskulud on suuremad.
Vastuvõtlikkus riketega: Rohkem liikuvaid osi ja elektroonikat tähendab suuremat rikkeohtu.
Antud joonisel 3 on sõiduauto õhkvedrustuse skeem kus esisillal on õhuamordid (air struts) ja tagasillal õhkvedrud (air springs). Selline konfiguratsioon, kus esisillal on õhuamordid (air struts) ja tagasillal õhkvedrud (air springs), on üsna tavaline, eriti kallimatel autodel ja teatud maasturitel. Siin on põhjused ja selgitus, miks selline ülesehitus võib olla eelistatud:
1. Esisilla õhuamordid (Air Struts)
Air struts on kombineeritud komponendid, mis sisaldavad nii õhkvedru kui ka amortisaatorit ühes korpuses.
Esisilla konstruktsioon on sageli keerulisem, kuna see peab arvestama:
Roolimisega: Esisild peab võimaldama rattad pöörata.
Suurema raskusega: Mootor asub tavaliselt sõiduki esiosas.
Seetõttu on õhuamort esisillal kompaktne ja efektiivne lahendus, kuna see säästab ruumi ja tagab sujuva vedrustuse koos täpse amortiseerimisega.
2. Tagasilla õhkvedrud (Air Springs)
Tagasild ei vaja sama keerukat süsteemi, kuna see ei osale roolimisprotsessis.
Air springs (õhkvedrud) on tagasillal sageli paaritatud tavaliste amortisaatoritega, mitte integreeritud õhuamortidega.
See lahendus on:
Kuluefektiivsem: Eraldi amortisaatorid ja õhkvedrud on odavamad kui integreeritud õhuamordid.
Sobiv raskuse kandmiseks: Tagasild kannab tihti rohkem koormust, näiteks pagasi või reisijate raskust. Õhkvedrud on ideaalsed auto kõrguse ja tasakaalu hoidmiseks.
3. Miks mitte kasutada õhuamorte (air struts) kõikjal?
Kulu: Õhuamordid on keerukamad ja kallimad kui eraldi õhkvedrud ja amortisaatorid.
Disaini lihtsus: Tagasillal pole vajadust nii keeruka vedrustuse järele, sest see ei pea tegelema roolimise või dünaamiliste raskusjaotustega.
Tõhusus: Kombinatsioon õhkvedrudest ja tavalistest amortisaatoritest on tagasillal praktilisem, eriti kui rõhk on peamiselt raskuse ja kõrguse reguleerimisel.
4. Näited sõidukitest sellise konfiguratsiooniga
Paljud luksusautod ja maasturid (nt Mercedes-Benz, BMW, Audi) kasutavad sellist kombinatsiooni, kus esisillal on õhuamordid ja tagasillal õhkvedrud.
Mõned kaubikud ja suuremad sedaanid võivad samuti kasutada sarnast konfiguratsiooni, kuna see võimaldab paremat kaalujaotust ja sõidumugavust.
Kokkuvõte
Õhkvedrustus on tipptehnoloogia, mis pakub sõiduki juhitavuses ja mugavuses olulist eelist. Selle süteelised osad nagu õhkvedru, lõõts, amortisaator, kompressor ja kontrollmoodul töötavad koos, et tagada sõiduki stabiilsus ja kohanemisvõime erinevates tingimustes. Kuigi õhkvedrustus on keerulisem ja kulukam kui traditsiooniline vedrustus, on selle eelised selgelt tunda igapäevases sõidus ja eritingimustes.
Õhkvedru vahetamise video
Siin kuvatud andmeid, eriti kogu andmebaasi, ei tohi kopeerida. Ilma TecAlliance'i eelneva nõusolekuta on rangelt keelatud dubleerida andmeid ja andmebaase ning levitada neid ja / või anda kolmandatele isikutele juhiseid sellisteks tegevusteks. Mis tahes sisu kasutamine selgesõnaliselt volitamata viisil kujutab endast autoriõiguste rikkumist ja rikkujad võetakse vastutusele.
Siin kuvatud andmeid, eriti kogu andmebaasi, ei tohi kopeerida. Ilma TecAlliance'i eelneva nõusolekuta on rangelt keelatud dubleerida andmeid ja andmebaase ning levitada neid ja / või anda kolmandatele isikutele juhiseid sellisteks tegevusteks. Mis tahes sisu kasutamine selgesõnaliselt volitamata viisil kujutab endast autoriõiguste rikkumist ja rikkujad võetakse vastutusele.