Auto kereosad ja keredetailid

Auto kereosad ja keredetailid

Auto kandekere (kereosad), struktuurosad ja abiraamid – olulised komponendid ja nende roll

Auto kandekere (underbody) ja struktuurosad (vehicle structural parts) moodustavad sõiduki tugevuse ja ohutuse põhialuse. Need osad vastutavad sõiduki konstruktsiooni jäikuse, löögienergia neeldumise ja kere vastupidavuse eest. Auto kande- ja tugiraamistiku korrektne seisukord on oluline nii turvalisuse, aerodünaamika kui ka sõidumugavuse tagamiseks. Auto kereosad ja keredetailid võivad olla erinevatest materjalidest: plekist (niinimetatud kereplekid), plastikust, metallist ja muudest materjalidest.

Auto Kandekere ja raam
 

Sõiduautod konstrueeritakse kandekerega (monocoque või unibody). See tähendab, et auto kere on struktuurselt kandekonstruktsioon ning selle alla ei ole eraldi raami. See on kergem ja tootmise seisukohast lihtsam lahendus.

Maasturid, veoautod ja bussid on enamasti raamiga sõidukid (body-on-frame). Kui kabiin eemaldada, jääb järele sõiduvõimeline šassii koos mootoriga.

Täpsustused ja erandid:

  • Mitte kõik maasturid pole enam raamiga. Paljud tänapäeva linnamaasturid (crossover SUV-d, nt Toyota RAV4, Honda CR-V, BMW X5) on kandekerega, sest see on kergem ja kütusesäästlikum. Tõelised off-road maasturid nagu Toyota Land Cruiser, Jeep Wrangler ja Mercedes G-klass on siiski raamiga.
  • Mõned sõiduautod ja sportautod kasutavad poolraamilist või erikonstruktsiooniga keret. Näiteks mõned sportautod ja eksklusiivsed mudelid (nt Lamborghini Aventador, Tesla Cybertruck) võivad kasutada hübriidlahendusi, kus on toruraam või poolraam kombineeritud kandekerega.
  • Bussidel on eri tüüpi konstruktsioone. Mõned väiksemad linnaliinibussid on kandekerega, samas kui enamik suuri busse ja veoautosid kasutab traditsioonilist raamiga konstruktsiooni.


Raamiga sõidukitel, kui kabiin eemaldada, siis jääb järele sõiduvõimeline Šassii ja mootor.
 

Sõiduki peamised konstruktsiooniosad

Sõiduki konstruktsioonikomponendid pakuvad tuge, ohutust ja stabiilsust. Need osad varieeruvad olenevalt sellest, kas sõidukil on kere-raamil või unibody (monokokk) konstruktsioon.

1. Šassii ja alusraami komponendid

(Esmane tugistruktuur alusraamiga sõidukitele- Maastur, buss, veoauto)
 

  • Alusraam / šassii (Frame / Chassis )– sõiduki vundament, mis toetab mootorit, jõuülekannet, vedrustust ja kere.
  • Abiraam– lisaraam (Subframe), mis toetab mõne sõiduki mootorit, vedrustust või jõuülekannet.
  • Risttalad (Crossmembers) – konstruktsiooni tugevdused, mis jooksevad üle raami jäikuse parandamiseks.
  • Purustustsoonid Crush Zones – alad, mis neelavad kokkupõrke korral löögienergiat.

2. Kere struktuur (kandekerega sõidukid) (Unibody Vehicles)

(Enamikul kaasaegsetel sõiduautodel, mille kere ise on kandev)

  • A-piilar – Toetab esiklaasi ja ühendab katuse esikonstruktsiooniga.
  • B-piilar – tagab konstruktsiooni tugevuse sõiduki keskel, toetades uksi ja katust.
  • C-Pillar / D-Pillar – tagumised katuse tugisambad, mida leidub linnamaasturitel, luukpäradel ja sedaanidel.
  • Küljekarp (astmeplekk)  – külgmised konstruktsioonitalad, mis jooksevad mööda auto põhja, et lisada jäikust.
  • Katusekonstruktsioon – toetab katust ja parandab kere üldist tugevust.

3. Esiosa konstruktsiooniosad

  • Radiaatori tugi / tala (Radiator Support) – hoiab radiaatorit, esivõret ja mõnikord ka esitulesid.
  • Esikaitseraua tugevdus Põrkeraua tala (stange) (Bumper support) – põrke neelav konstruktsioon kaitseraua katte taga.
  • Amortisaatorite tornid (Strut Towers) – toetavad esivedrustuse tugitugesid ja tugevdada šassii tugevust.

4. Tagaosa konstruktsiooniosad

  • Tagumine alusraam (Rear subframe)– hoiab tagavedrustust ja mõnikord ka diferentsiaali komponente.
  • Tagakaitseraua tugevdus Põrkeraua tala (stange) (Bumper support) – põrke neelav konstruktsioon kaitseraua katte taga kere tagaosas.
  • Pagasiruumi põrandapaneel (Trunk floor Pan) – tagab pagasiruumi struktuuri.

5. Põranda- ja kandekere osad

  • Kerepõhi (Floor pan)– sõiduki sisemuse alumine metallkonstruktsioon.
  • Jõuülekande tunnel (Transmission Tunnel) – sisaldab tagaveoliste sõidukite veovõlli.
  • Kandekere kaitsekilbid (Underbody shields) – paneelid, mis on loodud sõiduki põhja kaitsmiseks.

6. Löögi- ja ohutusstruktuurid

  • Kokkupõrke vööndi talad (Crash Beams)– tugevdatud osad ustes ja põrkeraudades külgkokkupõrke kaitseks.
  • Kokkuprõke alad (Crumple zones)– ette nähtud deformeeruma kokkupõrke korral, et neelata löögienergiat.
  • Roll Cage (võidusõiduautodel) – tugevdatud turvastruktuur, mis kaitseb sõitjaid avarii korral.

7. Vedrustuse ja roolimise tugistruktuurid

  • Õõtshoovad ja vedrustuse osad– kinnitavad rattad sõiduki šassiile.
  • Amortisaatorid / amortisaatorite kinnitused – andke vedrustuse komponentidele kinnituspunktid.
  • Rooliajami kinnitused – kinnitage roolisüsteem šassii külge.

Peamised auto kandekere osad ja nende funktsioon

Üldiselt on sageli internetis auto kandekere osade nimetused valed või osalislet valed. Ühte sama detaili võidakse eri lehtedel nimetada erinevate nimetustega. Antud artiklis üritame erinevad kasutatavad  nimetused koondada ühte kokku. Kuigi see ei ole korrektne teeme seda sellepärast , et oleks selgem milliste nimetuste alt võib mingit konkreetset detaili ära tunda. Näiteks Risttala (crossmeber) võib leida netist järgenavate nimetustega: Raamtala,Silla kinnitus, Silla tugi, Kandetala jne. Ka erinevad tootjad võivad sama detaili nimetada erinevalt. Õige detaili nimetus sõltub sõiduki tüübist, vedrustussüsteemist ja muudest teguritest.


1. Põrkeraua tala (stange) (Bumper support)
2. Radiaatori tugi / tala (Radiator Support)
3. Risttala (raamtala) tugevdusraam (Crossmember / Support Frame / Subframe)
4. Esiklaasiraam (Windscreen Frame)
5. Kerepõhi (Body Floor / floor panel)
6. Poritiiva äär (Quarter Panel) 
7. Küljekarp (astmeplekk) (Rocker Panel)
8. Rattakoobas (logar) (Inner Wing Panel) 
9. Küljesein (Poritiiva äär)(Quarter Panel) 
A- A Piilar (Katusepiilar) (A-Pillar) (roof)
B-B Piilar (B-Pillar)
C-C piilar (C-Pillar)




1. Põrkeraua tala / stange tugevdus (bumper support / bumper crossmember )

Põrkeraua tala on osa sõiduki passiivsest turvasüsteemist, mis aitab neelata löögienergiat kergemate kokkupõrgete korral. See on paigaldatud otse eesmise ja tagumise põrkeraua taha, pakkudes lisatugevust ning hoides ära kere kahjustused. Tavaliselt valmistatud kõrgtugevast terasest, alumiiniumist või komposiitmaterjalidest.
Põrkeraua tala stange

2. Radiaatori tugi / tala (radiaatori risttala) (radiator support / radiator crossmember)

Radiaatori tugi on oluline struktuuriosa, mis hoiab paigal radiaatorit ja jahutussüsteemi komponente. Lisaks aitab see ühendada esiosa kereelemente, sealhulgas tiibasid, esitulesid ja põrkeraua tala.
radiaatori tugi crossmember

3. Eesmine risttala / sillatala (Abiraam– lisaraam) (crossmember / axle beam / Support Frame / Subframe)

Risttala ehk raamtala tugevdusraam on struktuurtala paikneb tavaliselt  kaitseraua tugevdusest madalamal, ühendades sõiduki raami või alusraami vasaku ja parema külje. Põhimõtteliselt asub mootoriruumi ja põhja vahel, pakkudes konstruktsioonilist tuge ja aidates jaotada koormust. Risttala pakub kinnituspunkte mootorile, radiaatorile, vedrustusele või roolikomponentidele. Põhifunktsioon: šassii jäikus ja kriitiliste sõidukikomponentide tugi. See on eriti oluline avariides, kuna aitab suunata löögijõud kere tugevamatele osadele.
alusraam risttala 

Sellel võib olla inglise keeles palju erinevaid nimetusi, sõltuvalt sellest mille jaoks konkreetne osa on mõeldud:
Engine Cradle – Kui viitab mootorit kandvale alusele.
Front Subframe – Kui tegemist on esiosa abiraamiga.
Rear Subframe – Kui viitab tagumise silla abiraamile.
Crossmember – Kui viitab horisontaalsele tugitalale, mis toetab vedrustust või jõuülekannet.
Chassis Subframe – Kui abiraam on osa sõiduki põhistruktuurist.
Axle Carrier – Kui see toetab telge ja vedrustust.
K-Frame – Mõnedes autodes kasutatav konstruktsioon, mis toetab vedrustust ja mootorit.

Lisaks võib olla inglise keeles nimetatud ka Beam Axle, Solid Axle, Rigid Axle, Dead Axle, Live Axle (kui see edastab jõudu), Torsion Beam Axle (kasutatakse poolsõltumatu vedrustusega esiveolistes autodes), 
Rear Axle Beam (kui tegemist on sõiduki tagaosaga), Front Axle Beam (kui viidata esivedrustuse seadistusele), Axle Housing (kui viidatakse telje võlli ümbritsevale korpusele), Axle Carrier (mõnes tootja juhendis)

4. Esiklaasiraam / esiklaasi alumine kattepaneel (windscreen frame, cowl panel, windshield scuttle pane)

Esiklaasiraam on oluline kereelement, mis tagab esiklaasi tugeva kinnituse ja strukturaalse toe. Lisaks mängib see suurt rolli sõiduki katusetugevuses, pakkudes lisakaitset ümberpaiskumise korral.
 

Esiklaasi kattepaneel asub esiklaasi all, ühendades kapoti ja klaasi vahele jääva ala. See aitab:
Suunata vett ja mustust eemale, vältides vee sattumist mootori- ja salongiruumi.
Peita kojameeste mehhanismi ja kinnitused, andes autole viimistletud välimuse.
Vähendada õhutakistust ja müra, parandades aerodünaamikat.

Seda osa kasutatakse sageli kojameeste mehhanismi ja õhufiltrite kaitseks, mistõttu võib selle kahjustumine või kulumine põhjustada vee ja mustuse sattumist mootoriruumi.


esiklaasi raam

5. Kerepõhi (body floor / floor panel)

Kerepõhi moodustab sõiduki põhikonstruktsiooni, millele kinnitatakse istmed, vaipkate ja muud sisekomponendid. See tagab kandevõime ja struktuurse tugevuse, samuti isolatsiooni vibratsiooni ja müra vastu.

6. Poritiiva äär (quarter panel)

Poritiiva ääred paiknevad tagaosa külgedel, ulatudes rattakoopast tagatulede piirkonda. Need mõjutavad auto aerodünaamikat ja väljanägemist, samas pakkudes kaitset mustuse ja kivikeste vastu.
 

7. Küljekarp (rocker panel)

Küljekarp ehk astmeplekk asub ukse all ja ühendab auto esiosa tagaosaga. See on üks kere tugevamaid osi, pakkudes külgkokkupõrgete korral kaitset ja struktuurset tugevust.
Küljekarp

8. Rattakoobas (inner wing panel)

Rattakoobas ehk logar on kere sisemine paneel, mis asub ratta kohal ja kaitseb mootoriruumi või pagasiruumi vee, mustuse ja kivikeste eest.

9. Küljesein (quarter panel)

Küljesein on kere külgmine osa, mis ulatub esitiivast tagatiivani. See mõjutab sõiduki struktuurset tugevust ja välimust, olles üks kere suurimaid komponente.

Katusepiilarid ja nende tähendused

A-Piilar (A-Pillar, roof pillar)

A-Piilar on esimene tugisammas, mis toetab katust ja esiklaasi, ühendades need kapotiga ja esitiibadega. See on kriitilise tähtsusega katuse tugevuse ja turvalisuse seisukohalt.

B-Piilar (B-Pillar)

B-Piilar paikneb eesmise ja tagumise ukse vahel, olles oluline turvavööde, katuse jäikuse ja külgturvalisuse seisukohalt. Paljudel autodel on B-piilarisse integreeritud turvakardinad.

C-Piilar (C-Pillar)

C-Piilar asub tagaakna juures ja ühendab katuse sõiduki tagaosaga. See tagab auto tagaosa konstruktsiooni tugevuse ja mõjutab sõiduki aerodünaamikat.

D-Piilar (suurematel sõidukitel)

Mõnel suuremal sõidukil, nagu universaalid ja maasturid, on ka D-Piilar, mis paikneb kõige tagumises osas ja toetab pagasiruumi konstruktsiooni.

Miks on kereosade- kandekere osade seisukord oluline?

Turvalisus – Need osad kaitsevad sõitjaid kokkupõrgete korral.
Kere jäikus ja vastupidavus – Tagab auto stabiilsuse ja juhitavuse.
Korrosioonikaitse – Vigastatud või roostetanud kereosad võivad nõrgestada sõiduki konstruktsiooni.

Kui auto kandekere ja struktuurosad on kahjustatud, on oluline need professionaalselt parandada või asendada. Õigeaegne hooldus aitab säilitada auto väärtuse, turvalisuse ja sõiduomadused.

Oma autole sobivad soodsa hinnaga auto keredetailid ja kereosad saad osta siit.